Kokkuvõte

Tänapäeva infotehnoloogia ajastul pakub palju kõneainet info vahetamise kiirus ja selle mõju majanduse arengule. Lisaks info liikumise kiirusele on aga oluline ka selle täpsus ja täielikkus. Mistahes majandusotsus põhineb asjakohasel infol ning selle info kvaliteedist sõltub omakorda majandusotsuse efektiivsus. Kui isiku käitumise aluseks olev info on vale või ebatäielik, võivad sellega kaasneda kahjulikud tagajärjed. Isiku eksimus info analüüsimisel võib olla tingitud tema enda hooletusest, aga ka teise isiku eksitavast tegevusest info väljastamisel. Kui äriühing on tekitanud teisele poolele valeinfo esitamisega kahju, võib äriühing vastutada kahju tekitamise eest. Samas on ilmne, et äriühing kui õiguslik abstraktsioon ei saa ise vahetult infot väljastada ning füüsiliselt toimub see äriühingu taga seisvate füüsiliste isikute, sageli juhatuse liikme kaudu. Seetõttu pakub huvi küsimus, kas ja millistel tingimustel võiksid äriühingu juhatuse liikmed isiklikult vastutada valeinfo esitamise juhtumitel.

Ühingu võlausaldaja kahjunõue juhatuse liikme vastu võib kõne alla tulla eelkõige kolmel õiguslikul alusel: kaitsenormi rikkumise (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7), tahtliku heade kommete vastase käitumise (VÕS § 1045 lg 1 p 8) või lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu (c.i.c-st tulenev vastutus, VÕS § 14). Otsides mõistlikku tasakaalu võlausaldajate ja juhatuse liikme huvide kaitsel, analüüsib autor juhatuse liikme deliktilise vastutuse võimalikkust olukordades, kui kahju on tekitatud valeinfo esitamisega. Artikkel ei hõlma juhatuse liikme sisesuhtel põhinevat vastutust ühingu enda ees ega ka juhatuse liikme võimalikku kriminaal- või haldusõiguslikku vastutust.

• juhtimine ja vastutus
,
• kahju õigusvastane tekitamine
,
• lepingueelsed suhted ja eelleping