Kokkuvõte

Euroopa Liidu ühtse siseturu ja tõhusa konkurentsi huvides on, et tagatud oleks võimalikult paljude pakkujate osavõtt hankemenetlusest. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise tagamiseks on riigihangetes muuhulgas ette nähtud võimalus esitada ühispakkumusi. Kuivõrd ühispakkumusi esitades saavad ettevõtjad tugineda üksteise vahenditele, on tänu ühispakkumustele võimalik riigihangetes osaleda ka ettevõtjatel, kellel iseseisvalt puuduks vastav pädevus, ressurss, vahendid, oskusteave või muu, et riigihankes pakkumus esitada. Samuti avab see võimaluse ettevõtjatele, kes iseseisvalt ei oleks võimelised hankelepingut täitma. Ühispakkumust tehes tuleb aga arvestada, et ühispakkujatevaheline koostöö ei oleks vastuolus konkurentsiõigusega. On oluline teada, millistel juhtudel on ühispakkumuse kaudu koostöö tegemine seaduslik ning millistel mitte, sest keelatud koostöö võib kaasa tuua riigihankemenetlusest kõrvaldamise, kuid kaasneda võib ka kriminaalvastutus.

Kuivõrd konkurentide vahelised kokkulepped on keelatud, on ühispakkujatevahelise koostöö puhul vajalik välja selgitada, ega ühispakkujad ei ole konkurendid. Selleks peavad ühispakkujad veenduma, et nad ei oleks iseseisvalt olnud võimelised pakkumust esitama. Käesolevas artiklis analüüsitakse, millistel juhtudel käsitatakse ühispakkujaid konkurentidena konkurentsiõiguse tähenduses, s.t kuidas tuvastada, kas ühispakkujad on võimelised esitama riigihankes individuaalse pakkumuse või mitte.

• riigivara ja -hanked
,
• konkurentsiõigus