Kokkuvõte

Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) järgi peab liikluses kasutusel oleva sõiduki kohta olema sõlmitud liikluskindlustuse leping ehk sõidukijuhtidel peab eksisteerima kohustuslik vastutuskindlustuse leping. Liikluskindlustus kujutab endast kohustuslikku tsiviilvastutuskindlustust (LKindlS § 1 lg 1). Muu hulgas sätestab LKindlS § 32 kindlustusandja kohustuse hüvitada liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud mittevaraline kahju.

Kui Eesti kohtud lahendasid 2018.‒2019. aastal kokku ligikaudu 220 mittevaralise kahju nõudega seonduvat tsiviil- ja kriminaalasja (sh liiklusõnnetustega seoses kokku vähem kui 20 asja), siis Eesti kindlustusandjad hüvitasid liikluskindlustuse seaduse alusel mittevaralist kahju 2018. aastal 609 korral, 2019. aastal 479 korral ning 2020. aastal 506 korral. Seega võib väita, et kindlustussüsteemi kaudu makstakse välja enamik mittevaralise kahju hüvitistest, sealhulgas neil juhtumitel, mis on seotud surma põhjustamise, raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Niisiis on just kindlustussüsteemil suurim praktika seoses mittevaralise kahju juhtumitega ning seetõttu on põhjendatud uurida mittevaralise kahju hüvitamisega seotud probleeme liikluskindlustuse süsteemis.

Käesolevas artiklis analüüsivad autorid liikluskindlustuse praktikas üles kerkinud probleeme seoses mittevaralise kahju hüvitamisega ning teevad ettepanekuid nende lahendamiseks. Autorid keskenduvad küsimusele, millised isikud lisaks liiklusõnnetuses kahjustatud isikule endale saavad kindlustusandja käest nõuda liiklusõnnetusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist.

• kahjukindlustus
,
• kahju hüvitamine
,
• kahju õigusvastane tekitamine
,
• kriminaalmenetluse subjektid