Sulge
Kohe alguseks tuleb öelda, et Euroopa Liidu direktiivide otsese õigusmõju tähtsus õigustekaitsevahendina on vaieldav. Akadeemilises kirjanduses on väidetud, et otsese õigusmõju doktriin on minetamas oma tähtsust, et õiguse rakendamise üldiste arengute valguses ei ole enam vajadust otsese õigusmõju doktriini järele selle praegusel kujul. *1 Sellele vaatamata on otsese õigusmõju doktriinil praktiline tähendus Euroopa Ühenduse õiguses. Eestil kui tulevasel liikmesriigil on kohustus tagada nimetatud doktriini siseriiklik rakendamine.
Otsene õigusmõju ja õiguse ülimuslikkus on Euroopa Ühenduse
õiguskorra unikaalsed tunnusjooned. Otsese õigusmõju doktriin on
viinud Euroopa Ühenduse õiguse siseriiklikesse kohtutesse, aidates
sellega kaasa Euroopa Ühenduse õiguse aktsepteerimisele
siseriiklikes kohtutes õigusena, mida tuleb neil kohtutel
rakendada. *2 Kuna otsese
õigusmõju doktriin on olnud Euroopa Ühenduse õiguse kohaldamisel
olemuslikult tähtis, ei saa pidada piisavaks direktiivi ja
siseriikliku õiguse vaheliste vastuolude lahendamist pelgalt Euroopa
Kohtus. *3 See on üks põhjus,
miks käesolev artikkel käsitleb otsese õigusmõju doktriini
kohaldamist siseriiklikes kohtutes.