Kokkuvõte

Korteriomandiseadus näeb korteriomanditeks jagatud kinnisasjade majandamiseks ette kaks võimalikku viisi: korteriomandite kaasomandit saab majandada kas korteriomandiseaduse alusel või korteriühistu kaudu. Juhul kui korteriomanikud ei ole korteriühistut asutanud, kehtivad korteriomanike suhtes kõik korteriomandiseaduses sätestatud õigused ja kohustused. Korteriomandiseadus näeb ette valitseja nimetamise võimaluse, sätestades valitseja nimetamise protseduuri, nimetamise piirangud, volituste maksimaalse kestuse, samuti valitseja õigused ja kohustused. Samas tuleb arvestada, et korteriomanike ja valitseja vahelise õigussuhte tekkimist ja sisu mõjutab oluliselt ka võlaõigusseadus.

Praktikas on tekkinud terve rida küsimusi seoses eluruumide erastamise kohustatud subjekti õiguste ja kohustuste lõppemise tähenduse, valitseja nimetamisest tekkivate kohustuste määratlemisega jms-ga. Artikkel käsitleb eelkõige seda, miks ja kuidas valitsejat nimetada, millise sisuga õigussuhe korteriomanike ja valitseja vahel tekib ning kuidas seda õigussuhet kujundada.

• korteriomand
,
• võlaõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• juriidilised isikud
,
• Mittetulundusühingud ja sihtasutused
,
• Maksejõuetusõigus
,
• tehingu vorm
,
• leping