Kokkuvõte

Igasugune õiguslik regulatsioon peab vastama küsimusele, milliseid väärtusi kaitsta. Interneti regulatsiooniga seoses võib esile tuua mitmeid väärtusi nagu alaealiste kaitsmine ebaseadusliku materjali eest, isiklike õiguste kaitse, kultuurilise mitmekesisuse ja sõnavabaduse kaitse, isiku anonüümsuse austamine, mida peetakse ka üheks abinõuks sõnavabaduse kindlustamisel, jpt. Eri väärtused on aga selgelt üksteisega vastuolus. Millist neist väärtustest eelistada? Probleem regulatsiooni kehtestamisel seisnebki vastuoluliste väärtuse tasakaalu leidmises.
Arvestades asjaolusid, et Internet erineb oluliselt kõigist teistest kommunikatsioonivahenditest ning olemasolev õiguslik regulatsioon ei ole piisav, on selge, et suhtlemine Interneti-keskkonnas vajab lisareguleerimist. Küsimus on reguleerimise viisides: kas soodustada Interneti iseregulatsiooni, reguleerida küsimusi riiklikult või minna rahvusvahelise regulatsiooni teed. Autor peatub kõigil kolmel reguleerimise tasandil, analüüsides nende rakendamise erinevaid võimalusi ning eri reguleerimise viiside positiivseid ja negatiivseid külgi.

• välissuhted ja välislepingud
,
• seadusandlus
,
• tüüptingimused
,
• võlasuhte lõppemine ja lõpetamine
,
• teenuse osutamise lepingud