Kokkuvõte

Veel aastaid peale iseseisvumist reguleerisid Eestis riigivastutust Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätted. Alles 2. mail 2001 võeti vastu riigivastutuse seadus ning see jõustus 1. jaanuaril 2002. Nimetatud seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra.

Traditsiooniliselt on riigi poolt tekitatud lepinguvälise kahju hüvitamise alused sätestatud piiravalt ning lepinguvälise kahju hüvitamise nõude esitamiseks sätestatud eeldused on oma olemuselt sellised, mis muudavad eduka kahjunõude esitamise ülimalt raskeks.

Käesolev artikkel keskendub riigivastutuse seaduse osale, mis reguleerib vastutust õigusemõistmisel tekitatud kahju eest. Riigivastutuse seaduse § 15 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Artikli peamine tees on see, et riigivastutuse seaduse vastav regulatsioon vajab Euroopa Kohtu praktika valguses muutmist.

• riigivastutus
,
• õigusemõistmine
,
• Euroopa Liit