Menüü

Kas Eesti riigihangete reeglid põhjustavad konkurentsimoonutusi? Hankemenetluse otsuste vaidlustamise probleemid

Autor:
Number 2014 /6 | Lk 423-432

Kokkuvõte

Tõhus õiguskaitsemenetlus on lahutamatu osa riigihangete reeglitest. Kui pakkujal, taotlejal või huvitatud isikul puuduks võimalus hankemenetluses antud dokumente ja otsuseid vaidlustada ning puuduks ka järelevalvemenetlus, ei oleks võimalik tagada, et hankija täidab seaduse nõudeid. Teiselt poolt ei saa vaidlustamise õigus olla piiramatu ja võimaldada vaidlustajatel hanke läbiviimist põhjendamatult takistada. Konkurents pole kummalgi juhul – ei kaebeõiguse puudumise ega põhjendamatult avarate vaidlustamisvõimaluste olemasolu korral – parimal viisil kaitstud. Seega peab leidma kahe äärmuse vahel tasakaalu.

Põhjuseks, miks hankemenetlusi läbi viiakse, on hankija vajadus osta asi või teenus. Hankeid ei korraldata eesmärgiga pakkuda käivet ja tööd erasektorile, vaid selleks, et osta asju või teenuseid, mida vajab avalik sektor oma põhitegevuseks. Käesolevas artiklis analüüsitakse, kas kehtiv õigus võimaldab seda eesmärki täita. Hankelepingu sõlmimise keelu, menetluskulude jaotuse ja kahju hüvitamise sätete näitel analüüsitakse, kas ja miks on riigihangete normid hankeotsuste vaidlustaja poole kaldu ning kas need põhjustavad hangete venimist ja nurjumist. Ühtlasi pakutakse lahendusi olukorra parandamiseks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse