Kokkuvõte

Vanglateenistusele – vanglatele ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale – väljastati 2015. aastal 16 luba jälitustoimingute tegemiseks. Load anti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §‑s 126⁷ (teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine), §‑s 126⁶ (postisaadetise varjatud läbivaatus) ja §‑s 126⁵ (varjatud jälgimine, võrdlusmaterjali varjatud kogumine ja esmauuringute tegemine, asja varjatud läbivaatus ja asendamine) sätestatud toiminguteks. 2014. aastal anti vanglateenistusele üheksa jälitustoimingu luba, kõik KrMS § 126⁷ alusel.

Artikkel annab ülevaate jälitustoimingute regulatsioonist vanglas ning selgitab vangistuse olemusest tulenevaid erinevusi jälitustoimingu määratlemisel. Nimelt, jälitustoimingu põhitunnus on varjatus: jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest (KrMS § 126¹ lg 1). Kui KrMS-s sätestatud jälitustoimingu loa taotlemise muud eeldused on täidetud, tuleb vanglas seega lisaks analüüsida, kas üldse on tegemist jälitustoiminguga, s.t kas ametnike tegevus andmete töötlemisel on andmesubjekti eest tegelikult varjatud. Vajadus varjatust või selle puudumist analüüsida ja tulemust jälitustoimingu olemusega võrrelda võib tekkida eeskätt seoses tegevustega, mida tehakse vangla üldise julgeoleku tagamiseks ja kinnipeetavate üle järelevalve teostamiseks.

• karistuse täideviimine
,
• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• jälitustegevus