Kokkuvõte

Artiklis on analüüsitud eelkõige vedaja vastutusest vabanemist olukordades, kus kahju on põhjustatud asjaolude tõttu, mida vedaja ei saanud ära hoida ja mille tagajärgi ta ei saanud vältida (rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) art 17 lg 2). Tegu on praktikas enim kohaldatud vedaja vastutusest vabanemise alusega. Artiklis on lühemalt vaadeldud ka vedaja vastutusest vabanemise erialuseid (CMR art 17 lg 4).

Autor selgitab, et kui vedaja ei saanud kahju põhjustanud asjaolusid ära hoida ja nende tagajärgi vältida, vastutab vedaja vaid siis, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka tavapärasest suurema hoolsuse ülesnäitamisel. Vedaja suurema hoolsuse ulatuse määrab kindlaks hüpoteetilise professionaalse vedaja äärmiselt hoolas käitumine samasuguses situatsioonis. Vedaja suurem hoolsus on ajas muutuv mõiste, mida tuleb sisustada iga kord eraldi, analüüsides asjaolusid kogumis. Sageli on piir asjaolu pidamisel vedajat vastutusest vabastavaks ebamäärane ning seetõttu ei saa kindlalt väita, et mingid konkreetsed asjaolud tooksid alati kaasa vedaja vastutusest vabanemise või välistaksid selle. Asjaolude ring, mis võivad CMR kohaselt vedaja vastutusest vabastada, on laiem kui vääramatu jõud ning mingi asjaolu vältimatuks pidamine sõltub muu hulgas vedaja tegevusest konkreetses situatsioonis.

CMR artikli 17 lõigetes 2 ja 4 nimetatud asjaolude tõendamise koormis on erinev. Kui CMR artikli 17 lõikes 2 toodud asjaolu esinemist peab tõendama vedaja, siis CMR artikli 17 lõikes 4 sätestatud asjaolude esinemise tõendamise koormis on jagatud saatja ja vedaja vahel.

• Transpordiõigus
,
• veoleping