Kokkuvõte

Esimene taasiseseisvumise järgne perekonnaseadus jõustus Eestis küll juba 1995. aasta 1. jaanuaril, kuid vanema põlvkonna juristide koostatud eelnõul oli vähe kokkupuutepunkte samal perioodil ettevalmistatud asjaõigusseaduse, äriseadustiku ja võlaõigusseaduse eelnõudega. Töö järgmise perekonnaseaduse ettevalmistamiseks algas juba sajandivahetusel, kuid eelnõu menetlemine takerdus korduvalt, sest seadusjärgse varasuhte muutmine Saksa õiguse ja tsiviilseadustiku 1940. aasta eelnõu eeskujul tekitas umbusku. Ühiskond ei olnud suurematele õigusreformidele enam kaugeltki nii vastuvõtlik kui üheksakümnendatel aastatel. Valitsus esitas eelnõu Riigikogule 2007. aastal, pärast selle menetlusest väljahääletamist algatas Riigikogu õiguskomisjon eelnõu uuesti ning 2009. aastal õnnestus see oluliselt muudetud kujul vastu võtta. Riigikogu menetluse käigus asendati seadusjärgseks varasuhteks kavandatud vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe harjumuspärase ühisvararežiimiga. Vara juurdekasvu tasaarvestusest sai kehtivas seaduses aga hoopiski valikrežiim. Eelnõu abieluvara osa ümbertöötamine Riigikogus on endaga kaasa toonud mitmeid raskusi kiiruga sõnastatud sätete tõlgendamisel ja rakendamisel, millest üht ‒ abikaasade ühisvarasse kuuluva asja heauskse omandamise regulatsiooni ‒ artiklis lähemalt ka vaadeldakse.

• abikaasade ühisvara
,
• vallasomand
,
• kinnistusraamat
,
• abieluvara leping