Kokkuvõte

Eestis on kannatanul laialdased võimalused kriminaalmenetluses osalemiseks, et nõuda kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga põhjustatud kahju hüvitamist. Kriminaalmenetluses iseloomustab tsiviilhagi instituuti paindlikkus. Kahju hüvitamise nõudega ei pea kannatanu piirduma, sest kohtupraktikas on talle lubatud kõikvõimalikud tsiviilnõuded, mis on suunatud kannatanu rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kriminaalasja arutaval kohtul lasub kannatanu esitatud tsiviilnõuete läbivaatamisel selgituskohustus, mis on omane tsiviilkohtumenetlusele. Mida keerulisem on nõue, seda rohkem tuleb nõude aluseid põhjendada ja kohtul selgitada kohaldatavat õigust. Kohtu roll on nendes kriminaalmenetlustes oluliselt suurem, kus kannatanud soovivad aktiivselt osaleda. Seejuures ei ole seadusandja reguleerinud tsiviilhagi läbivaatamist kriminaalmenetluse seadustikus, vaid on suunanud kohtuniku tsiviilkohtumenetluse radadele. Tsiviilasjades on samuti võistlev menetlus, kuid eriliigiliste menetluse lähemal vaatlusel ei saa öelda, et need lähtuksid samadest põhimõtetest. Tsiviilasjades tuleb kohtunikul olla oluliselt aktiivsem.

Kriminaalasjas kahe kohtumenetluse reeglite ühildamisel tekivad vastuolud, mis ei arvesta süüdistatava ja kaitsja õiguste teostamisega võistlevas kohtumenetluses. Probleemid tekivad olukorras, kus kohus peab täitma selgituskohustust kohtumenetluse eseme tõendamisel, kui need samad asjaolud omavad võrdset kaalu nii karistusõigusliku hinnangu andmiseks kui ka tsiviilhagi lahendamiseks. Kindlasti ei saa tsiviilhagi läbivaatamisel teha mööndusi süüdistatava õigusele õiglasele kohtumenetlusele.

• menetlusosalised
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses
,
• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid