Not
seen. Not heard. Not guilty. *2
Sarnaselt paljude riikidega keskendub Eesti karistus- ja
vangistuspoliitika peamiselt kurjategija, kuriteoohvrite ja ühiskonna
turvalisusele. Samas ei ole kahtlust, et vangistus kui riigi kõige rangem
vastus isiku toimepandud süüteole puudutab otseselt ka kinnipeetava peret ja
iseäranis lapsi, kes on avalikkusele nähtamatud, nende häält ei ole kuulda, nad
ei ole oma vanema tegudes süüdi ja ometi on vanema vanglakaristus ka nende
karistus. Vangistuses vanemate lapsi on seetõttu nimetatud ununenud lasteks,
kaasohvriteks, õigusemõistmise orbudeks jne. *3 Ei ole kindlalt
teada, kui palju selliseid lapsi on, kuid oletatakse, et Euroopas on
615 000 kinnipeetava kohta ligi 800 000 last. *4
Kättesaadavate andmete põhjal on alust arvata, et Eesti ligikaudu 2800
kinnipeetaval *5 on umbes 1000 või enamgi last. *6
Lapse eraldamine oma vanemast lahutuse, vanema surma vmt
sündmuse tagajärjel on vaieldamatult traumaatiline kogemus, mis võib oluliselt
mõjutada lapse emotsionaalset, füüsilist ja sotsiaalset arengut. Uuringud
näitavad, et vangistuse tõttu vanemast eraldatud lapse puhul on nende riskide
avaldumise tõenäosus aga kordades suurem. Vangistuses vanemaga lastel on suurem
risk vaimse tervise probleemide, sh sõltuvushäirete tekkeks. Samuti tuleb
enamikul neist seista silmitsi sotsiaalsete probleemidega: märgistamise,
tõrjutuse, perekonna lagunemise, elukoha ja/või kooli vahetamisega jne. Lisaks
tuleb toime tulla majanduslike probleemidega nagu sissetuleku kaotus, vaesusse
langemine. *7 Nende riskide tõttu on suurem ka lapse
antisotsiaalse ja kriminaalse käitumise tõenäosus. *8
Ülaltoodut arvestades on viimastel aastatel hakatud rahvusvahelisel tasandil
aina rohkem rääkima kinnipeetavate lastest kui ühest haavatavast lasterühmast,
nende õigustest ja vajadustest.
Kinnipeetavat
kujutletakse reeglina kui endas mingit irratsionaalset kuritegelikku alget
kandvat inimest, mistõttu ei peeta teda ühiskonnaliikmena kuigi palju väärt
olevaks. Paraku kipuvad järeldused kinnipeetava isikust ulatuma kaugemalegi.
Arvatakse, et kinnipeetav on oma teoga vedanud alt ka oma lähedasi ega ole
seetõttu suurem asi abikaasa, kaugeltki mitte vanema musternäidis. Seetõttu
eeldatakse, et mida vähem laps vangistuses vanemaga kokku puutub, seda parem. *9
On mõistetav, kust ja kuidas sellised hoiakud tekivad, ning vangistuses
vanemaga suhtlemine ei pruugi tõepoolest olla igal juhul lapse parimates huvides.
Sellegipoolest on oluline meeles pidada, et vanema vangistus
ei tähenda per se vanema hooldusõiguse piiramist ega äravõtmist,
kaugeltki mitte lapsega suhtlusõiguse piiramist ega täielikku keelamist. Ka
siis, kui vanema hooldusõigust on piiratud või see on ära võetud, on lapsel
õigus isiklikult suhelda oma vanemaga ning vanemal kohustus ja õigus suhelda
lapsega isiklikult. *10
Mööda ei saa vaadata ka tõsiasjast, et vangistuses vanema ja
lapse suhtlemine (eeldusel, et selline suhtlemine on lapse parimates huvides)
ennetab kuritegusid kahte pidi. Ühest küljest annab see vanglas viibivale
vanemale positiivse stiimuli seeläbi, et vanem tunneb end lapse elus olulise ja
vajalikuna. Kui ta tunneb end pädeva lapsevanemana, tõuseb kinnipeetava
enesehinnang ja ka soov elada vabanedes õiguskuulekat elu. Ettevaatav on see ka
lapse seisukohalt. Vangistuses vanemaga suhtlemine maandab eespool väljatoodud
riske, mille realiseerumise tõenäoliseks tagajärjeks on lapse antisotsiaalne ja
kriminaalne käitumine. *11
Niisiis, lisaks küsimusele, mis saab vangistuses vanema
lapsest vanema vanglas viibimise ajal – kes hoolitseb, toetab ja kaitseb last
–, on oluline küsida ka lapse ja vanema suhtlemisvõimaluste kohta. Artiklis
antakse ülevaade tõstatatud küsimuse õiguslikust taustast, kirjeldatakse lapse
suhtlemisvõimalusi vangistuses vanemaga ning nende võimaluste kasutamist
takistada võivaid faktoreid. Raskuste ületamiseks tuuakse näiteid heast
praktikast ja kajastatakse õiguskantsleri teemakohaseid seisukohti.
1. Lapse õigus suhelda vangistuses vanemaga
Vangistuses vanemaga lapse õiguste käsitlemisel tuleb
alustada ÜRO lapse õiguste konventsiooni *12 (LÕK) artikli 2
punktist 3, mis paneb osalisriikidele kohustuse tagada lapse kaitse
igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest sh lapse vanemate seisundi
ja tegevuse tõttu. Diskrimineerimiskeeldu toetab ka LÕK artikkel 20, mis
näeb ette lapse õiguse riigi erilisele kaitsele ja abile olukordades, kus laps
ei saa elada koos oma vanematega, s.t ka juhul, kui lapse vanem viibib vanglas.
Viidatud sätted ei pane riigile üksnes passiivset kohustust,
vaid nõuavad ka asjakohaseid proaktiivseid riigipoolseid meetmeid. See võib
tähendada näiteks riigi positiivseid samme lapse ja vangistuses vanema suhete
hoidmiseks: võimaluste loomist, vangistuses vanemaga lapse toetamist
tugiteenuste kaudu jmt. Sellised meetmed ei saa aga olla proaktiivsed, ilma et
riigil oleks ülevaade nendest lastest, kes abi ja kaitset vajaksid. Seetõttu on
oluline võimalike haavatavate lastegruppide väljaselgitamiseks koguda lapsi
puudutavat infot ja andmeid süstemaatiliselt, samuti selle kohta statistika
avaldamine. *13 Omamaks aimu, kui paljusid lapsi vanema vangistus (sh vanema
vangistusest tingitud lapse ja vanema piiratud suhtlemine) võib puudutada, on
seega vaja koguda infot vangistuses vanemaga laste kohta (laste arv, vanus,
asukoht jne). *14
Ühest küljest kohustab LÕK artikkel 5 osalisriike
austama mh vanema vastutust, õigusi ja kohustusi. Teisest küljest toob LÕK
artikli 9 punkt 3 eraldi välja lapse õiguse säilitada regulaarsed
isiklikud suhted ja otsene kontakt oma vanemaga ning seda ka siis, kui vanem
viibib vanglas. Üheks määravaks aspektiks on seejuures sellise suhtlemise
kooskõla lapse parimate huvidega. Vaidluse, kumb on olulisem – kas vanema õigus
suhelda lapsega või lapse õigus suhelda vanemaga –, aitab lahendada LÕK
artikkel 3, mis lisaks LÕK artikli 9 punktis 3 sisalduvale lapse
parimate huvide klauslile näeb ette lapse huvide esikohale seadmise igasugustes
lapsi puudutavates ettevõtmistes. See on ka meeldetuletuseks, et kinnipeetava
vanglaväline suhtlemine, kui see tähendab lapsega suhtlemist, ei ole
kinnipeetava privileeg, vaid see on mõlema poole õigus, millest kaalukam võib
olla lapse õigus. Kusjuures lapsega seotud otsuse tegemisel tuleb LÕK
artikli 12 järgi ära kuulata ja austada lapse arvamust. Mida vanem ja
küpsem laps on, seda rohkem kaalu tuleb teda puudutavas küsimuses anda tema
seisukohale. *15
Kuigi viidatud sätted on olnud samas sõnastuses nende ÜRO
Peaassamblees 1989. aastal vastuvõtmisest alates, on neid alles hiljuti hakatud
kasutama vangistuses vanemaga lapse õiguste kaitsmise vahendina. Vajadus
juhtida tähelepanu selliste laste keerulisele olukorrale innustas ÜRO lapse
õiguste komiteed pidama oma 2011. aasta üldarutelu päeva teemal „Vangistatud
vanemate lapsed“. Selle tulemusena andis komitee olulisi soovitusi, milles mh
rõhutas vangistuses viibiva vanema ja lapse suhete hoidmise olulisust ning
riikide kohustust sellise suhtlemise korraldamisel. Komitee osutas, et lapse ja
vangistuses vanema suhtlemisel tuleb mh austada lapse inimväärikust (nt
vanglasse kohtumisele tulnud lastega suhtlemisel, lapse läbiotsimisel jne) ja
privaatsust. *16
Lapse ja vangistuses vanema suhtlemist käsitleb kinnipeetava
perspektiivist vaadatuna ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuete *17
artikkel 37, mille järgi peab kinnipeetaval olema lubatud vajaliku
järelevalve all mh kohtuda perekonnaga. ÜRO Peaassamblee poolt vastu võtmist
ootava miinimumnõuete täiendatud versiooni *18 (tuntud kui Mandela
eeskiri) artikkel 58 rõhutab kinnipeetava õigust regulaarsetele suhetele,
sh suhetele oma perekonnaga kirja, telefoni, Interneti, kokkusaamise jmt teel.
Eeskirja artikli 43 punkti 3 järgi ei tohiks perekonnaga kontaktide
keelamist kasutada distsiplinaarmeetmena, vaid üksnes piiratud aja jooksul
julgeoleku tagamise eesmärgil. Artikli 50 järgi tuleb läbiotsimisel
austada läbiotsitava inimväärikust ja privaatsust ning lähtuda
lahtiriietamisega läbiotsimisel proportsionaalsuse, legaalsuse ja vajalikkuse
põhimõttest. Eeskirja artikli 52 lõige 1 täiendab ülaltoodut,
sätestades, et lahtiriietamisega läbiotsimine on lubatud üksnes juhul, kui see
on vältimatult vajalik. Eeskirja artikli 60 punkt 1 osutab, et
kokkusaamisele eelnev kehaõõnsuste läbiotsimine on vanglasse tulevate laste
puhul keelatud.
ÜRO eeskiri, mis käsitleb naiskinnipeetavate kohtlemist ja
naiskurjategijatele määratavaid mittevabaduskaotuslikke karistusi *19
(Bangkoki eeskiri), täiendab mõnevõrra miinimumreeglites toodud lapse ja
vangistuses vanema suhtlemise põhimõtteid. Nii sätestab Bangkoki eeskirja
artikkel 26, et naiskinnipeetavate kontakte mh nende perekonna ja lastega
tuleb soodustada. Eeskirja artikkel 28 ütleb, et lastega kohtumised peavad
toimuma keskkonnas, mis aitab saada külastusest positiivse kogemuse. See sõltub
paljuski vangla personali hoiakutest. Külastuse ajal peab lapsel ja emal olema
võimalik luua füüsiline kontakt. Bangkoki eeskirja artikkel 20 näeb ette
lahtiriietamisega ja ulatusliku läbiotsimise asendamiseks alternatiivsete
läbiotsimisvahendite ja -meetodite kasutuselevõtmise, et vältida läbiotsitavale
psühholoogilise ja võimaliku füüsilise trauma tekitamist. Artikkel 21
rõhutab laste läbiotsimisel pädevate, asjatundlike ja protseduuri delikaatsust
teadvustavate vanglaametnike olemasolu vajalikkust. Perekonna ja iseäranis
lastega suhtlemise keelamine distsiplinaarmeetmena ei ole eeskirja
artikli 23 järgi lubatud. Seejuures rõhutab Bangkoki eeskirja
sissejuhatuse artikkel 12 vanemliku vastutusega seotud sätete võrdset
kohaldatavust nii nais- kui ka meeskinnipeetavatele.
Regionaalsel tasandil on vangistuses vanemaga lapse õiguste
käsitlemisel oluline Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon *20
(EIÕK). Kuigi EIÕK ei maini eraldi lapsi ega laste ja vanemate suhete erilist
kaitsevajadust, näeb EIÕK artikkel 8 ette igaühe õiguse tema era- ja
perekonnaelu austamisele. Sellest on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) korduvalt
tuletanud riigi positiivsed kohustused seoses perekonnaelu kaitsmisega, kuid
seni on EIK vaadelnud lapse ja vangistuses vanema suhteid kinnipeetava ja tema
vanglavälise suhtlemise võimaluste perspektiivist ja mitte niivõrd lapse
õiguste seisukohalt. *21
Vangistuses vanemaga lapse õigustega on puutumuses ka
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise
Euroopa Komitee (CPT) standardid *22 , mille II osa punktis 51 märgib
CPT mh, et kinnipeetavate jaoks on väga tähtis kontakti säilitamine
välismaailmaga. *23 Lisaks toonitab Euroopa Nõukogu
Ministrite Komitee soovituse nr Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta *24
(Euroopa vanglareeglistik) artikli 24 lõige 4, et kinnipeetavate
kokkusaamisi tuleb korraldada nii, et need võimaldaksid hoida ja luua
perekondlikke suhteid nii loomulikult kui võimalik. Kinnipeetavate ja nende
perekonnaliikmete kokkusaamise tingimustele ja eelkõige selliste ruumide
loomisele, kus kokkusaajad saaksid privaatselt aega veeta, on tähelepanu
juhtinud ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. *25
Euroopa Liidu tasandil sätestab pärast Lissaboni lepingu *26
jõustumist lapse õiguste edendamise ja kaitse vajalikkuse selge sõnaga Euroopa
Liidu toimimise lepingu *27 artikli 3 lõige 3. Laste ja
vanemate suhete kaitse vajadust väljendas aga esimesena Euroopa Liidu
põhiõiguste harta *28 artikkel 24. Viidatud artikli
lõike 3 järgi on igal lapsel õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted
ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus.
Seda toetab omakorda harta artikkel 7, mis peegeldab EIÕK artiklit 8.
Ühtlasi kajastub Euroopa Liidus lapse õiguste kasvav prioriteet mitmes Euroopa
Liidu poliitikadokumendis, näiteks „Laste õiguste edendamist ja kaitset
käsitlevad ELi suunised“ *29 , „Euroopa Liidu lapse õiguste
strateegia väljatöötamine“ *30 , „Lapse õigusi käsitlev ELi
tegevuskava“ *31 jne. *32 Et aga ülal viidatud
tegevused hõlmavad ka lapsi, kelle vanem viibib vanglas, tõestab ettepanek
„Euroopa Parlamendi resolutsioon ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva
kohta“ *33 ja Euroopa Liidu seitsmenda
raamprogrammi kaudu rahastatud projekt „Kinnipeetavate lapsed“. *34
Riigisiseselt kaitseb lapse (sh vangistuses vanemaga lapse)
õigusi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 esimene lause, mis sätestab igaühe
õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 27 lõige 1
aga kinnitab, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena
riigi kaitse all. Kui põhiseaduse § 26 kohustab riigivõimu mitte sekkuma
perekonnaellu, siis põhiseaduse § 27 lõige 1 puudutab perekonnaelu
välist kaitset ja annab isikule õiguse riigi positiivsele tegevusele, mis
aitaks tal elada täisväärtuslikku perekonnaelu. Lapsel on perekonnaseaduse *35
(PKS) § 116 lõike 1 järgi õigus olla oma vanemate poolt hooldatud
ning vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PKS
§ 143 lõike 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema
vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. *36
PKS § 143 lõike 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis
kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte
kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. PKS § 143 lõike 3
alusel võib kohus (mitte vangla, teine vanem ega last hooldav täiskasvanu)
piirata suhtlusõigust või lõpetada suhtlusõiguse teostamise. *37 Nii
võib olukorras, kus vangistuses vanemaga suhtlemine ei ole lapse parimates
huvides, lapse õigus kaaluda üles vanema õiguse suhelda oma lapsega. Niisamuti
olukorras, kus vangistuses vanemaga suhtlemine on lapse parimates huvides, võib
lapse õigus kaaluda üles vangistuses vanemaga suhtlemise vaidlustanud teise
vanema huvi.
Vangistuse iseloomu tõttu
on paratamatult piiratud lapse kooselu vangistuses vanemaga. Sellises olukorras
peab lapse ja vanema läheduse vajadust rahuldama kinnipeetava vanglaväline
suhtlemine. Riigikohus on samamoodi nagu EIK käsitlenud vanglavälist suhtlemist
kinnipeetava perspektiivist *38 ning leidnud, et
kinnipeetava jaoks oluliste sotsiaalsete sidemete säilitamine vanglavälise
suhtlemise kaudu aitab kaasa vangistuse eesmärkide saavutamisele, suurendades
kinnipeetava vabanemisjärgse resotsialiseerimise väljavaateid. *39
Seejuures on Riigikohus rõhutanud perekonnaliikmetega suhtlemise olulisust,
tuues välja perekonnaelu ühe olulisema osana vanema ja lapse suhted, mis
kuuluvad vaieldamatult perekonnaelu kaitsealasse. *40
Eeltoodud rahvusvahelised standardid ja riigisisene õigus
kogumis jaatavad lapse õigust suhelda oma vanemaga ja annavad sellele kaaluka
koha, seda ka siis, kui vanem viibib vanglas. Kuidas aga saab laps oma õigust
tegelikult kasutada, sõltub suuresti sellest, kuidas on praktikas korraldatud
kinnipeetava vanglaväline suhtlemine ja kas seejuures arvestatakse lapse
parimate huvide ja õigustega.
2. Lapse võimalus suhelda vangistuses vanemaga
Lapse ja vangistuses vanema suhtlemisele kohalduvad
kinnipeetava vanglavälist suhtlemist puudutavad üldised sätted vangistusseaduse *41
(VangS) 2. peatüki 3. jaos, eelkõige VangS § 29 kirjavahetuse ja
telefonikõnede pidamise ning VangS §-d 24 ja 25 lühi- ja pikaajaliste
kokkusaamiste kohta. Oluline on ka VangS §-s 54 sätestatud väikelaste
võimalus viibida koos oma emaga vanglas. *42 Vanglavälise
suhtlemise korraldust täpsustavad justiitsministri 30. novembri
2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ *43
(VSKE) ja vanglate kodukorrad. *44
2.1. Kirjavahetuse pidamine ja telefoni kasutamine
VangS § 28 lõike 2 järgi toimub kirjavahetus ja
telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. VangS § 37 järgi on süüdimõistetu
kohustatud töötama ja VangS § 43 kohaselt on tal õigus saada töötasu.
Vahistatul VangS § 93 lõike 7 järgi töökohustust ei ole, kuid soovi
korral ja võimalusel saab vanglas tööd teha ka vahistatu.
Tõsiasi on, et praktikas ei jätku töökohti kõigile
kinnipeetavatele. *45 Ka siis, kui kinnipeetav töötab, tuleb
arvestada sellega, et üldjuhul tuleb kinnipeetaval endal osta vangla poest
hügieenitarbeid ja ka mõningaid riideesemeid. *46 Ilma väljast
kinnipeetava vanglasisesele arvele saabuva rahalise abita võivad kinnipeetava
rahalised vahendid seega olla napid või sootuks puududa. Rahaliste vahendite
nappus või nende puudumine võib aga tõsiselt takistada kirjavahetuseks ja
telefoni kasutamiseks vajalike tarvete (kirjamark, ümbrik, telefonikaart jne)
muretsemist ja seega oma lapsega suhtlemist.
Lisaks rahalisele aspektile võib kirjavahetuse pidamine olla
raskendatud ka mitmel muul põhjusel. Esiteks ei ole võimalik kirja teel suhelda
väikelastega. Seda eelkõige põhjusel, et väikelaps ei oska lugeda ega
kirjutada. Teiseks ka siis, kui vanem saadab lapsega kontakti hoidmiseks kirja
asemel näiteks illustreerivaid pilte, sõltub väikelaste puhul sellise
suhtlusviisi kasutamine täielikult teisest täiskasvanust, olgu see lapsega koos
elav teine vanem või lapse eest hoolt kandev muu täiskasvanu. Arvestades
tänapäeval kasutatavaid suhtluskanaleid, on ka suuremate laste ja teismeliste
puhul traditsioonilise kirjavahetuse pidamine ebamugav, sest sellises vanuses
lapsed ajavad tänapäeval asju enamasti Interneti ja sealsete suhtluskeskkondade
kaudu. *47 Paberkirja saatmine ei ole enam
noortele tavapärane suhtlusviis. Olukorras, kus lapse ja vanema suhted ei ole
olnud enne vanema vanglasse sattumist head või on halvenenud vanema vanglasse
sattumise tõttu, on sellise pingutuse tegemine lapse poolt veel vähem
tõenäoline. Lisaks kaasneb kirja saatmisega margi ja ümbriku ostmise vajadus,
milleks ei pruugi lapsel vahendeid olla, ning postkontorist kirja teele
saatmise vaev, mis võib samuti lapse initsiatiivi pärssida.
Lapse ja vangistuses vanema telefoni teel suhtlemisele võib
takistuseks saada lapsel võimaluse puudumine vanglasse helistada. See tähendab,
et olukordades, kus laps sooviks vanemaga jagada oma päevamuljeid, saada
lohutust või toetust, samuti veenduda, et tema vanemaga on kõik korras, ei ole
lapsel võimalik vanemaga kontakti saada. *48 Seda põhjusel, et
telefoni kasutamine võib sõltuda vanglas viibiva vanema võimalusest reaalselt
telefoni kasutada. Takistuseks võib olla näiteks ebasobiv telefoni kasutamise
graafik, kus vanema telefoni kasutamise aeg võib ühtida ajaga, millal laps on
lasteaias, koolis või hõivatud muude tegevustega. Ka graafiku järgi ei pruugi
vanem saada alati helistada – näiteks kui paljud kinnipeetavad soovivad samal
päeval helistada. *49 Telefoni füüsiline asukoht võib olla
samuti takistuseks – näiteks asub telefon televiisori vahetus läheduses või
koridoris teistest kinnipeetavatest eraldamata. *50
Lisaks võib telefoni teel lapse ja vanema suhtlemist
pärssida telefonikõneks ettenähtud napp aeg. VSKE § 51 lõike 2 järgi
võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas.
Praktika näitab, et vähemalt üks kord nädalas tähendab pigem maksimumi kui miinimumi,
s.t lapse ja teiste lähedastega suhtlemisel tuleb vangla suletud osakonnas
viibijatel hakkama saada 10 minutiga nädalas. *51 Nii näiteks
võimaldatakse Viru Vangla suletud osakondades kasutada telefoni ühel korral
nädalas kokku kuni 10 minutit (see aeg sisaldab telefoninumbri(te) valimist,
ooteaega, kõneaega). *52
Selge on, et kui soovida laste ja noortega kontakti saada,
tuleb nendeni jõuda läbi neile harjumuspäraste kanalite. Ka Eestis kaalub
Justiitsministeerium 27. märtsil 2015 koostatud vangistusseaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamise kavatsuses *53 (VTK) võimalust vanglas Interneti
kaudu videokõnesid teha. *54 Oma vormilt ei erine videokõnede kaudu
suhtlemine täna lühiajaliste kokkusaamiste korraldusest, mille peamiseks
aspektiks on VSKE § 31 lõike 2 järgi isikute teineteisest eraldamine.
Videokõne kaudu saaks kinnipeetav olla sagemini kontaktis vanglavälise
keskkonnaga (nt koduga; kui laps viibib asenduskodus, siis sealse
elukeskkonnaga jne), mis omakorda soodustaks kinnipeetava ja tema lähedaste, sh
lastega, positiivsete suhete hoidmist või aitaks kaasa selliste suhete
loomisele. Videokõnede pidamine võimaldaks virtuaalseid kokkusaamisi ka nendele
lastele, kellel ei ole füüsiliselt (nt asub pere välismaal) või muid asjaolusid
arvestades (nt täiskasvanu soovimatus olla lapsele saatjaks, kokkusaamiste
ebasobiv keskkond) võimalik üldse või piisavalt tihti tulla kokkusaamisele
vanglasse. Selline suhtlemisviis ei tähendaks ka vanglale suuri kulutusi, sest
vanglates on juba täna kinnipeetavatele kohandatud arvutid, sh arvutid, mis
võimaldavad videokonverentsi vahendusel suhelda kohtutega. Samuti võib sellise
suhtlemisviisi lubamine vähendada vanglate koormust, mis on seotud isikute
kokkusaamiseelse läbiotsimise jmt‑ga. *55
Lisaks videokõnedele on näiteks Inglismaal võetud kasutusele
vanglasse e-maili saatmise programm *56 ning mõnes riigis katsetatakse
Facebookiga sarnast Interneti-keskkonda, kuhu on lastel võimalik vanglas
viibivatele vanematele saata lisaks sõnumitele ka pilte ja videoid enda
igapäevategemistest. *57 Samuti on näiteks Inglismaal ja
Iirimaal vanglas viibival vanemal võimalik CD-le lugeda unejutte või lapse
lemmikraamatuid. *58 See on heaks viisiks, kuidas saavutada
kontakt väikelastega ning suuremate puhul annab see lapsele ja vanemale
võimaluse telefonis või kokkusaamisel kuuldu üle arutada ja seeläbi parandada
läbisaamist või säilitada häid omavahelisi suhteid.
2.2. Kokkusaamised
VangS §-d 24 ja 25 näevad ette lapse võimaluse kohtuda
vangistuses vanemaga lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel.
On eluliselt usutav, et last saadab tihtipeale hirm vangla
kui suletud ja karmi korraga asutuse ees. Samuti vaevab last teadmatus,
millistes tingimustes tema vanem viibib, kas ta on elus ja terve. Kuigi lapsel
on teoreetiliselt võimalik suhelda vanemaga kirja ja telefoni teel, peaksid
need suhtluskanalid täiendama, mitte asendama lapse ja vanema silmast silma
kohtumisi. Kokkusaamised on enamikul juhtudel lapsele peamiseks oma vanema
olukorraga leppimise ja vanemaga positiivsete suhete hoidmise või loomise
viisiks. *59 ÜRO lapse õiguste komitee on
tähelepanekus Rootsi kohta osutanud, et lapse ja vanema suhete korraldamisel
tuleb lähtuda läheduse põhimõttest, s.t soodustada lapse ja vanema otseseid
kontakte. *60 Lapse ja vangistuses vanema otsese
kontakti korraldamisel tuleb aga tagada, et laps saaks ka reaalselt otsese
kontakti võimalust kasutada.
Kokkusaamiste planeerimisel tuleb arvestada, et laps ja tema
saatja on suure tõenäosusega nädala sees hõivatud lasteaia, kooli või tööga. *61
Samuti võivad takistuseks olla kokkusaamisteks ettenähtud kellaajad. Nii võib
kokkusaamine toimuda küll nädalavahetusel, kuid ajal, kui näiteks
ühistranspordiga vanglani jõudmine on võimatu. *62 Ühtlasi on lapse
kokkusaamisele tulemise takistuseks tihtipeale vanglani jõudmiseks vajalike
rahaliste vahendite puudumine, samuti teise vanema või täiskasvanu soovimatus
olla kokkusaamisel lapse saatjaks. *63
Eraldi tähelepanu tuleb
pöörata asjaolule, et lapsed võivad tunda väsimust läbitud teekonna tõttu,
hirmu kokkusaamisele hilinemise pärast *64 ,
neil võib olla kõht tühi, vaja riideid või mähkmeid vahetada jne. Ärevust ja
hirmu eelseisva kokkusaamise ees võib lapses võimendada ka vangla füüsiline
keskkond, millega laps puutub kokku esmalt kokkusaamist oodates. Vangistuses
vanemaga kokkusaamisest positiivse kogemuse saamisele kaasaaitamiseks tuleb
ülalmainitud aspekte arvestada ning vajadusel muuta kokkusaamiste ooteruumid
lapse vajadustele vastavaks. Heaks näiteks on Prantsusmaa, Inglismaa ja Šveitsi
vanglates eraldi külastajatele mõeldud keskused, kus lapsel on võimalik oodata
vanemaga kokkusaamist mugavas ja lapsesõbralikus keskkonnas: lapsele on mänguks
ja puhkuseks sobivad vahendid, toitlustamise võimalus, samuti kokkusaamist
selgitavad infomaterjalid (nt kokkusaamise protseduuri illustreerivad plakatid,
videod jmt). *65
Ka kõige lapsesõbralikuma füüsilise keskkonnaga ooteruumide
olemasolu korral sõltub lapsega kokkupuutuvate ametnike suhtlemisest suuresti
see, kas laps kasutab õigust suhelda oma vanemaga ja soovib tulla
kokkusaamisele vanglasse. Oma igapäevaseid tööülesandeid täites ei tohiks
kokkusaamisi korraldavad ametnikud unustada, et kokkusaamisele tulnud lapselt
ei saa eeldada samasugust laitmatut vanglareeglite järgimist ning kohast
käitumist nagu täiskasvanutelt ning et vormis vanglaametnike juuresviibimine
ning ametlik ja range suhtlemine lapsega võib lapse jaoks hirmutav ja heidutav
olla. *66 Nii on näiteks Taani vanglates sisse
seatud lapseinspektori ametikohad. *67 Need on reeglina tsiviilriietes
vanglaametnikud, kes on läbinud vajaliku koolituse ja teavad, kuidas paremini
ja sobivamalt vastu võtta, saata ja kohelda kokkusaamise ajal lapsi ja peresid.
Lisaks emotsionaalsele toele saadavad nad vajadusel last ka vanemaga
kokkusaamisel. Peale selle pakuvad nad tuge kinnipeetavatele neile vanemlike
oskuste õpetamise ja nende psühholoogilise nõustamise kaudu. *68
Lapse võimalust tulla kokkusaamisele võivad mõjutada
vangistuses vanema käitumisest tingitud takistused ja nimelt VangS § 63
lõike 1 punkti 2 alusel distsiplinaarkaristusena määratud lühi- või
pikaajalise kokkusaamise keeld. *69 Kuigi Riigikohus ei leidnud, et
põhiseadusega oleks vastuolus see, et üheks võimalikuks
distsiplinaarkaristuseks on pikaajalise kokkusaamise keelamine, on selline
distsiplinaarkaristus äärmiselt küsitava väärtusega meede. *70
Kinnipeetavale on see küll ränk karistus ja seetõttu oluline tema käitumise
mõjutajana, samas töötab see vastu VangS § 6 lõikes 1 sätestatud
vangistuse täideviimise eesmärkidele, milleks on mh VangS § 23
lõikes 2 sätestatud kinnipeetava vanglavälise suhtluse kaudu positiivsete
sotsiaalsete sidemete säilitamine ja tugevdamine. *71
Kuivõrd karistuse määramisel ei kaaluta lapse parimaid huve ja kokkusaamise
ärajäämise võimalikke mõjusid lapse ja vanema suhetele, on see niisamuti
karistuseks lapsele, kes jääb ilma võimalusest kasutada oma õigust regulaarseks
kontaktiks ja suhtlemiseks oma vanemaga.
Üldjuhul ei ole vanema distsiplinaarkaristuse aluseks olnud
käitumine vähimalgi määral seotud lapsega, see ei ohusta ega muudmoodi mõjuta
last ebasoodsalt. Vastupidi, just kauaoodatud kohtumise ärajäämisel võivad
lapsele olla tõsised tagajärjed. See võib last haavata, tekitada ängi,
eemaldada teda oma vanemast ning ohustada seeläbi lapse heaolu – tema vaimset
ja füüsilist tervist. See võib hävitada ka kinnipeetavas igasuguse
motivatsiooni osaleda muudes resotsialiseerivates tegevustes. Kinnipeetav võib
küll vangistuse ajal käia koolis, tööl, osaleda sotsiaalprogrammides, kuid kui
tal vabanedes ei ole tugivõrgustikku, kui ta ei tunne end oma lähedastega
seotuna ja nende eest vastutavana, ei pruugi vangistuses viibides omandatud
haridusest ja oskustest piisata õiguskuulekale teele naasmiseks. CPT on
rõhutanud, et distsiplinaarmeetmena ei tohiks kunagi piirata ega keelata
alaealiste kinnipeetavate, s.t vangistuses laste kontakte välismaailmaga. *72
Seda soovitust võiks ümberpööratuna kohaldada ka vabaduses viibivate laste
kontaktidele vangistuses vanemaga.
Riigikohus leidis, et
ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine ei ole üldjuhul raske sekkumine
põhiõigustesse ja perekonnaelu riive intensiivsust vähendab asjaolu, et ühe
pikaajalise kokkusaamise keelamine ei võta kinnipeetavalt õigust taotleda
lühiajalisi kokkusaamisi ning piiratud ei ole ka teiste suhtlemisvahendite
kasutamine (kirjade saatmine, telefonikõnede tegemine). *73
Lahendis Varnas vs. Leedu asus EIK jällegi seisukohale, et see, et
kinnipeetav sai mitu korda kohtuda oma abikaasaga lühiajalistel kokkusaamistel,
ei ole piisav argument, õigustamaks pikaajalisest kokkusaamisest keeldumist.
Seda põhjusel, et eraldamisega lühiajalised kokkusaamised ei ole võrreldavad
füüsilist kontakti võimaldavate pikaajaliste kokkusaamistega. *74
Täna Eesti vanglates lühiajaliste kokkusaamiste korraldust arvestades
(kokkusaamiste ruumid, füüsilise kontakti puudumine jne) ei asendaks ka need summa
summarum ühte pikaajalist kokkusaamist.
2.2.1. Lühiajaline kokkusaamine
VangS § 24 lõige 1 sätestab kinnipeetava võimaluse
vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja
teiste isikutega, kelle maine suhtes ei ole vanglateenistusel põhjendatud
kahtlusi. VSKE § 31 lõike 1 kohaselt toimub lühiajaline kokkusaamine
vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud
kohas vanglateenistuja järelevalve all. Sama sätte lõige 2 ütleb, et
kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas eraldatakse
kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga. VSKE
§ 31 lõike 3 teine lause lubab täisealisel kokkusaajal kaasa võtta
alaealisi lapsi vanglateenistusega eelnevalt kooskõlastatud arvul.
Niisamuti nagu kokkusaamisele eelnevas faasis tuleks lapse
ja vangistuses vanema kokkusaamisel tagada, et kohtumine toimuks võimalikult
lapsesõbralikus õhkkonnas, mis on pingevaba ning soodustab normaalsete suhete
loomist ja hoidmist. Kohtumiseks mõeldud ruum peaks olema mugav ning võimaldama
privaatsust. Lapsel on raske veeta külastusaega lihtsalt laua taga istudes ja
rääkides, mistõttu lapse ja vangistuses vanema vahelise kontakti saavutamiseks
peaks kokkusaamisel olema võimalus ühistegevuseks (väikelaste mängunurk,
lauamängud, videomängud, mänguväljak vangla territooriumil). *75
Viru Vangla näitel tuleb
tõdeda, et lühiajalised kokkusaamised, mis toimuvad suhteliselt kitsas klaasiga
eraldatud ruumis, kus mõlemal pool klaasi on kaks istekohta, laud ja
suhtlemiseks telefoniaparaat, on kaugel sellest, mida lapsesõbralik õhkkond
ning lapse ja vanema vahelist suhtlemist toetav keskkond olema peaks. *76
Lühiajalise kokkusaamise ruumid ei ole sobivad ka olukorras, kus vangistuses
vanemal on mitu last, kes soovivad kohtuda vanemaga koos ning kes vaevu mahuvad
kohtumiseks ettenähtud kahekohalisse ruumi.
Kokkusaamisest positiivse kogemuse saamist mõjutab oluliselt
ka see, kas lapsel ja vanemal on võimalus füüsiliseks kontaktiks. Vanemate
võimalustel oma lapsi füüsilise kontakti kaudu lohutada ja oma kiindumust
väljendada on suur roll laste heaolus ning vanemate ja laste omavahelistes
suhetes. Seetõttu peaksid lapse ja vangistuses vanema eraldamiseta lühiajalised
kohtumised olema reegliks, mitte erandiks. Meeldivas õhkkonnas ja mugavas
keskkonnas lapse ja vangistuses vanema kohtumised mõjutavad oluliselt
kokkusaamiste arvu, sest lapsed soovivad sellistele kohtumistele tihemini
tulla. Samuti mõjutab see positiivselt lapse ja vanema vahelise suhte
kvaliteeti, mis omakorda aitab oluliselt kaasa ühelt poolt lapse heaolu
tagamisele ning teiselt poolt kinnipeetava resotsialiseerimisele. *77
Lapse ja vangistuses vanema lühiajaliste kokkusaamiste
paremale korraldamisele võib kaasa aidata 1. jaanuarist 2015 jõustunud
VSKE § 31 lõike 21 punkt 3. Selle kohaselt võib eraldamiseta
lühiajalise kokkusaamise lubada vangla korraldatavate tegevuste raames VangS
§ 23 lõikes 1 sätestatud isikutega ja eesmärgil, s.o perekonna ja
sugulastega suhtlemiseks. Seega on täna olemas õiguslik alus, mis võimaldab
lapse ja vangistuses vanema kokkusaamisi korraldada ilma eraldamiseta.
Eraldamiseta lühiajaliste kohtumiste korraldamine ei nõuaks vanglatelt ka suuri
ümberehitusi ega muid kulutusi, kuivõrd sellised kokkusaamised saaksid toimuda
näiteks pikaajalisteks kokkusaamisteks ette nähtud toas või tubades. *78
Seejuures ei saa vangla korraldatavate tegevustena piisavaks pidada näiteks
kord aastas isadepäeva, emadepäeva või kooli lõpetamise koos tähistamist. Et
soodustada lapse ja vanema vahelist suhtlemist, peaksid sellised kohtumised
toimuma regulaarselt teatava aja tagant.
2.2.2. Pikaajaline kokkusaamine
VangS § 25 lõige 1 koostoimes VSKE §-ga 45
võimaldab kinnipeetavale vähemalt üht pikaajalist kokkusaamist poole aasta
jooksul, sh lapsega (ka võõras- või kasulapsega). VangS § 25 lõike 2
järgi kestab selline kokkusaamine üks kuni kolm ööpäeva. VSKE § 41
lõike 1 kohaselt toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil
pikaajalise kokkusaamise ruumides, kus kokkusaajal ja kinnipeetaval on võimalik
ilma pideva järelevalveta suhelda, süüa, pesta ja magada. VangS § 25
lõike 4 kohaselt kannab kokkusaamise kulud kinnipeetav või kokkusaamisele
tulnud isik. Kuludeks peetakse ruumide kasutamise ja kokkusaaja toitlustamise
kulusid ning hügieenivahenditele tehtud kulutusi. VSKE § 37 lõige 2
näeb ette, et enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja
läbi. Pikaajalisi kokkusaamisi ei ole õigust saada VangS § 94 lõike 5
järgi vahistatul.
Lapse ja vangistuses vanema pikaajalise kokkusaamise puhul
võib saada määravaks selle kogumaksumus, mis sisaldab lisaks reisikulule ka
toa, toitlustuse ja hügieenitarvete kulu. *79 Vangistuses vanemal,
ka mitte lapsel või tema eest hoolt kandval täiskasvanul, ei pruugi olla
võimalik kokkusaamise eest tasuda. CPT kutsus 2012. aastal Eesti valitsust üles
astuma vajalikke samme tagamaks, et pikaajalised kokkusaamised oleksid
kättesaadavad kõigile vangidele, olenemata nende rahalistest võimalustest. *80] Arvestades
pikaajalise kokkusaamise tuntavat resotsialiseerivat mõju ning teisalt asjaolu,
et lapsele ja kinnipeetava lähedastele võib olla rahaliselt koormav kanda
erinevaid pikaajalise kokkusaamisega tekkida võivaid kulusid, võib pikaajalise
kokkusaamisega saavutatav taasühiskonnastav efekt tihtipeale kaaluda üles riigi
kantud kulu. Seepärast võiks vangla positiivsete kontaktide säilitamise
soodustamine sisaldada ka võimalust, et kõik või osa VangS § 25
lõikes 4 toodud kulud kannab riik, või vähemalt võiks jätta sättesse
kaalutlusõiguse võtta osa või kõik kulud riigi kanda. *81]
Pikaajalisele kokkusaamisele eelnev läbiotsimine võib samuti
olla kokkusaamisele tulemise takistuseks. Laps võib seda tajuda ebamugava,
ebameeldiva ja alandava protseduurina, mistõttu ei soovi laps vanglasse tulla. *82
Ka vangistuses vanem võib loobuda pikaajalistest kokkusaamistest põhjusel, et
tunneb end vastutavana lapse poolt enne kokkusaamist kogetu eest. Nimelt
tähendab praktikas Eesti vanglates pikaajalise kokkusaamise eelne läbiotsimine
lapse täielikku lahtiriietamist. *83 Sellise põhjaliku läbiotsimise
vajadust ja põhjendatust eeldatakse a priori kõigi külastajate puhul,
vaatamata alternatiivsete läbiotsimisvahendite ja ‑meetodite olemasolule:
kompamisega läbiotsimine, inimeste ja asjade uurimiseks kasutusel olevad
skännerid, teenistuskoera kasutamine jmt. Eelnevalt viidatud rahvusvaheliste
standardite valguses on seesugune praktika väga küsitav. *84
Niisamuti nagu lühiajaliste kokkusaamiste juures märgitud,
peab ka pikaajalise kokkusaamise füüsiline keskkond toetama ja soodustama lapse
ja vanema suhet. Tuleb arvestada ka sellega, et pikaajalise kokkusaamise ajal
ei tohi laps ega vanem lahkuda kokkusaamistoast. S.t kinnipeetav ei saa
kasutada sel ajal talle VangS § 55 lõikes 2 ette nähtud vähemalt
tunniajalist jalutuskäiku värskes õhus ja laps rahuldada oma eakohast vajadust
liikuda värskes õhus. Nii tuleks pikaajaliste kokkusaamiste korraldamisel
mõelda ka sellele, et lapsel ja vanemal oleks võimalik veeta aega värskes õhus. *85
Hea praktikana võib välja tuua näiteks Itaalia ja Taani vanglad, kus lapsel ja
vangistuses vanemal on võimalik kasutada vangla territooriumil asuvat
mänguväljakut. *86 Lisaks pingevabale õhkkonnale annab
see täiskasvanutele ajal, kui laps on mänguhoos, võimaluse omavahel vajadusel
näiteks lapse kasvatusküsimusi arutada.
Pikaajalise kokkusaamise
subjektide ring hõlmab lisaks lapsele ka muid kinnipeetava lähedasi (sh
abikaasat, vanemaid, õdesid, vendi). Nii tuleb praktikas reeglina ühitada
kohtumise mitut eesmärki: näiteks kohtumisel lapsega vanema ja lapse suhete
hoidmist ning kohtumisel abikaasaga mh võimalust intiimsuhete loomiseks. Tagamaks
lapse ja vangistuses vanema võimalust regulaarselt suhelda, eristab näiteks
Holland ja Šotimaa lapsekeskseid kohtumisi teistest kinnipeetava
kokkusaamistest ning võimaldab neid vähemalt neljal korral aastas. *87
Poolas on alla 15-aastase lapse vanemal võimalus saada kuus üks
lisakokkusaamine. *88
Lapsele, kelle vanem on eelvangistuses, VangS § 94
lõike 5 järgi pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata. Seda olenemata
vanema vahistamise kestusest, mis võib olla lühiajaline, kuid kesta ka mitu
aastat ja olla pikem kui mõne süüdimõistetu vangistus. *89 23.
jaanuaril 2014 Riigikogus arutlusel olnud ja Riigikogu toetuse pälvinud
õiguskantsleri ettepaneku *90 ja EIK viimase aja praktika valguses
tuleb tõdeda, et VangS § 94 lõike 5 peamine probleem on selles, et
sätte sõnastus ei võimalda vahistatute suhtlust paindlikult piirata ning
kehtestab kaalumisõiguseta jäiga piirangu kõigile vahistatutele, mis ei arvesta
ei vahi alla võtmise põhjuseid, konkreetse kriminaalasja asjaolusid ega kulgu
ning neist johtuvat tegelikku tarvidust vahistatu suhtlust tema lapse ja
lähedastega piirata. Lapse õiguste seisukohalt eeldab selline piirang juba eos,
et lapse suhtlemine eelvangistuses vanemaga ei ole lapse parimates huvides.
Kuigi EIK on korduvalt nentinud, et kinnipeetava õigus perekonnaga
suhelda, piirangute ulatus ja määr on riikide diskretsioon *91 ,
asus EIK otsuses Varnas vs. Leedu seisukohale, et vanglavälise
suhtlemise seisukohalt on vahistatud süüdimõistetuga sarnases faktilises
olukorras. EIK juhtis tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse terviklikkust
saab tagada ka leebemate vahenditega kui vahistatule pikaajaliste kokkusaamiste
keelamine. *92 EIK viitas otsuses ka CPT poolt 2010.
aastal Leetu tehtud visiidi aruandele, milles CPT märkis, et vanglavälise
suhtlemise piirangud peavad olema põhjendatud kriminaalmenetluse huvide või
julgeolekukaalutlustega. Sellised piirangud peavad olema erandiks, mitte
reegliks, ajaliselt piiratud ja proportsionaalsed. *93
Niisiis ei saa riik tugineda üksnes seaduses sisalduvale sättele, mis keelab
vahistatule lapsega pikaajalise kokkusaamise võimaldamist, vaid peab
põhjendama, miks selline keeld on igal konkreetsel juhul vajalik. Mõistagi
arvestades seejuures lapse parimate huvide ja õigustega.
2.3. Lapse kooselu oma vanemaga vanglas
VangS § 54 lõike 1 teise lause järgi võimaldatakse
emal ning kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel ema taotlusel ja
eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. Sama sätte lõike 2 kohaselt tagab
vanglateenistus emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see
ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju.
Seega kuni nelja-aastaseks saamiseni on lapsel teoreetiline
võimalus elada koos oma emaga vanglas. Selleks peab nõusoleku andma
eestkosteasutus, kes otsustab, kas selline kooselu on lapse parimates huvides.
Lisaks muudele asjaoludele lapse parimate huvide üle otsustamisel tuleb
eestkosteasutusel arvestada ka ema karistusaja pikkusega. Kui laps saab
nelja-aastaseks enne ema karistusaja lõppu, võib see saada määravaks lapse
lubamisel emaga vanglasse. Nimelt ei anna VangS § 54 lõike 1 teine
lause täna võimalust vanglas kooselu pikendamiseks ning lapse varasem
eraldamine emast võib näida parema lahendusena kui eraldamine pärast teatava
ajavahemiku viibimist vanglas koos emaga. *94 Samas, vangla kontrollitud
ja toetatud keskkond võimaldaks emal ehk esimest korda luua turvalise
kiindumussuhte oma lapsega, mis oleks edasiviivaks jõuks õiguskuulekale teele
naasmisel. *95 Näiteks Poolas on kohtul võimalik
lapse parimatele huvidele tuginedes lühendada või pikendada lapse kooselu oma
emaga vanglas. *96
Lapse kooselu oma emaga vanglas on erandlik ja selline otsus
peab olema põhjalikult kaalutud. Paraku on praktikas näiteid, kus
eestkosteasutuse ainsaks põhjenduseks vastsündinu mittelubamiseks ema juurde vanglasse
on seisukoht, et lapse koht ei ole vanglas. *97 Nii võivad
eestkosteasutuse hoiakud viia lapse parimate huvide kaalumata jätmiseni ning
tähendada lapse ja ema jaoks traagiliselt elumuutvaid otsuseid. *98
Kui väikelaps, kelle parimates huvides on kooselu oma
kinnipeetavast emaga, saab kõigi eelduste täitumisel elada koos oma emaga
vanglas, siis seadusandja on juba ettevälistanud olukorra, kus lapse
parimates huvides on kooselu oma isaga vanglas. Ometi on PKS § 116
lõike 1 järgi vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
Sama paragrahvi lõike 2 esimene lause sätestab, et vanemal on kohustus ja
õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Ka EIK tunnistab mõlema vanema
võrdset võimekust hoolitseda oma lapse eest ning rõhutab naise ja mehe soorollide
traditsioonilise arusaama ebapiisavust erineva kohtlemise põhjendamisel. *99
Seetõttu on hinnang, justkui väikelapse isaga kooselu vanglas ei ole ühelgi
juhul lapse parimates huvides, meelevaldne.
Praktikas ei ole välistatud olukord, kus üksikisa (kes hoolitses
lapse eest enne vanglakaristust ja on alust arvata, et on sobiv ja suuteline
tegema seda ka pärast vabanemist) on karistatud näiteks ametialase kuriteo eest
lühiajalise reaalse vangistusega, temast lähtuv oht lapsele puudub ning isa
sooviks näiteks kaheaastase lapsega sarnaselt VangS § 54 lõike 1
teises lauses sätestatuga vanglas viibida. Tänane seadus välistab sellise
võimaluse täielikult ning see olukord võib teiste eestkostjaks sobivate
lähikondsete puudumisel kaasa tuua vajaduse paigutada laps asenduskodusse, mis
ei pruugi olla sugugi lapse huvides kõige parem lahendus. Nii näiteks saavad
Soomes mõlemast soost vangistuses vanemad taotleda lapsega kooselu vanglas ning
seda võimaldatakse juhul, kui selline kooselu on lapse parimates huvides. *100
3. Lõpetuseks
Et vanglavälise suhtlemise puhul lapse õigustega enam
arvestataks, vajab autori hinnangul tänane lapse ja vangistuses vanema
suhtlemise korraldus Eesti vanglates mitut muudatust. Nendeks on näiteks
vangistuses vanemaga laste andmete süstemaatiline kogumine; lapse ja vanema
vahetut suhtlemist soodustavate suhtluskanalite kasutusele võtmine (nt
videokõned); laste vajaduste ja huvidega arvestatavate ruumide ja keskkonna
loomine; lapse ja vanema eraldamiseta kokkusaamiste regulaarne võimaldamine; lastega
tegelevate ametnike koolitamine; kokkusaamistele eelneva täieliku
lahtiriietamisega läbiotsimise kasutamine vaid äärmisel vajadusel; lapse ja
vanema kokkusaamise keelamise distsiplinaarkaristusena mittekasutamine;
eelvangistuses vanemaga laste suhtlemisvõimaluste võrdsustamine süüdimõistetud
vanemaga laste võimalustega (nt pikaajalise kokkusaamise võimaldamine);
vangistuses vanemate võimaluste võrdsustamine, mis puudutab lapsega vanglas
kooselu taotlemist jmt. Kuigi mitu nimetatud aspekti nõuaks muudatusi
vangistusseaduses ja alamates õigusaktides, on muudatuste eelduseks
vanglavälise suhtlemise laiem käsitus ning fookuse nihutamine kinnipeetavalt
senisest enam lapse õiguste, vajaduste ja huvide poole.
Märkused:
*1 Lühenduse huvides kasutatakse artiklis väljendeid „vangistuses vanem“ ja „kinnipeetav“, tähistamaks nii süüdimõistetuid kui ka vahistatuid. Seal, kus on tarvilik kahte gruppi eristada, räägitakse süüdimõistetuist ja vahistatuist (ka eelvangistuses viibivatest isikutest). Termini „laps“ all peetakse silmas kuni 18-aastasi inimesi.
*2 K. Marshall. Not seen. Not heard. Not guilty. The rights and status of the children of prisoners in Scotland. Scotland’s Commissioner for Children and Young People 2008. Arvutivõrgus:[Link] .
*3 K. Philbric, L. Ayre, H. Lynn. Children of Imprisoned Parents. European Perspectives and Good Practice. Children of Prisoners Europe 2014, lk 17. Arvutivõrgus:[Link] .
*4 Updated statistics on prisoners’ children in EU-27. Children of Prisoner Europe, 06.10.2010. Arvutivõrgus:[Link] .
*5 Vangide ja kriminaalhooldusaluste arv. Justiitsministeerium, 02.11.2015. Arvutivõrgus:[Link] .
*6 Justiitsministeeriumi 30.06.2015 vastusest nr 10-2/3976 õiguskantslerile nähtub, et Eesti vanglates ja arestimajades viibivatel süüdimõistetutel ja vahistatutel oli kinnipeeturegistris märgitud alaealisi lapsi kokku ligi 650. Lapsi, kelle puhul ei selgu, kas tegemist on alaealisega, aga ligi 400. Justiitsministeerium selgitas, et kinnipeeturegistri andmed tuginevad eelkõige süüdimõistetu ja vahistatu enda ütlustele, mistõttu andmed ei pruugi olla ammendavad ja ajakohased. Puudulikud andmed annavad alust oletada, et vangistuses vanemate lapsi võib olla rohkem, kui praegu teada on.
*7 J. Murray, D. Farrington. Effects of Parental Imprisonment on Children. – Crime and Justice: A Review of Research. Vol. 37. M. Tonry (Ed.). Chicago: University of Chicago Press 2008. Arvutivõrgus:[Link] .
*8 J. Murray. The Effects of Imprisonment on Families and Children of Prisoners. – The Effects of Imprisonment. A. Liebling, S. Maruna (Eds.). Cullompton, England: Willan 2005, lk 449. Arvutivõrgus:[Link] .
*9 Vt nt D. Mihkels. Kohus: vangla ei pea lubama 15-aastast tüdrukut üksi tapjast isa külastama. – Postimees, 14.09.2015. Arvutivõrgus:[Link] ; Tln HKm 11.08.2015, 3-15-1958; Harju MKm 03.06.2015, 2-15-6950, millega kohus jättis vanglas viibiva isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks esitatud taotluse menetlusse võtmata. Kohtu seisukoht oli, et lapse ja isa suhtlemiskord tuleb kindlaks määrata alles siis, kui lapse isa vabaneb vanglast. Seega eeldas kohus, et vanema vanglas viibimise ajal lapse ja isa vahelist suhtlemist toimuda ei saa. Artiklis viidatud Eesti kohtute lahendid on kättesaadavad: www.riigiteataja.ee.
*10 Vaidluse korral otsustab kohus, kas ja mis ulatuses vanemaga suhtlemine on lapse parimates huvides (perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 3). Vt ka nt õiguskantsleri 28.01.2014 seisukoht nr 7-5/130764/1400426. Arvutivõrgus:[Link] .
*11 K. Philbric jt (viide 3), lk 85.
*12 Arvutivõrgus:[Link] .
*13 UN Committee on the Rights of the Child. General comment No. 5 (2003), p 48. Arvutivõrgus:[Link] .
*14 Women in prison. The Parliamentary Assembly of Council of Europe 23.06.2008 report from Social, Health and Family Affairs Committee. Doc. 11619 revised, p 6. Arvutivõrgus:[Link] ; Lapse heaolu mõõtmise käsitlus. A. Reinomägi jt. Tallinn 2014. Arvutivõrgus:[Link] .
*15 UN Committee on the Rights of the Child. General comment No. 14 (2013), lk 43–45. Arvutivõrgus:[Link] .
*16 UN Committee on the Rights of the Child 30.09.2011 Report and Recommendations of the Day of General Discussion on „Children of Incarcerated Parents“. Arvutivõrgus:[Link] .
*17 Arvutivõrgus:[Link] .
*18 Arvutivõrgus:[Link] .
*19 Arvutivõrgus:[Link] .
*20 Arvutivõrgus:[Link] .
*21 Vt nt EIKo 30.06.2015, 41418/04, Khoroshenko vs. Venemaa, milles EIK sarnaselt otsusega asjas Vinter jt. vs. Ühendkuningriik (09.07.2013, 66069/09, 130/10, 3896/10) leidis, et ka eluaegsel kinnipeetaval peab säilima lootus ja võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. Seetõttu on oluline ka selliste kinnipeetavate resotsialiseerimine. EIK tunnistab otsuses eluaegse kinnipeetava õigust säilitada vanglavälised kontaktid ning on seisukohal, et keeld, mis ei võimalda eluaegsetel kinnipeetavatel pikaajalisi kokkusaamisi oma lähedastega, rikub EIÕK art‑t 8. EIK käsitleb õigust pikaajalisteks kokkusaamisteks üksnes kinnipeetava aspektist, jättes tähelepanuta kinnipeetava perekonna, sh laste õiguse suhelda vangistuses lähedasega. Artiklis viidatud EIK lahendid on kättesaadavad arvutivõrgus: www.hudoc.echr.coe.int.
*22 Arvutivõrgus:[Link] .
*23 Samuti tõdeb CPT standardite VII osa p‑s 28, et paljud naised on vanglas esmaseks hooldajaks oma lastele (viide 22).
*24 Arvutivõrgus:[Link] =FFBB55&BackColorLogged=FFAC75.
*25 Social and family effects of detention. The Parliamentary Assembly of Council of Europe recommendation 1340 (1997). Arvutivõrgus:[Link] .
*26 Arvutivõrgus:[Link] .
*27 Arvutivõrgus:[Link] .
*28 Arvutivõrgus:[Link] .
*29 Arvutivõrgus:[Link] .
*30 Arvutivõrgus:[Link] .
*31 Arvutivõrgus:[Link] .
*32 Vt ka D. de Burca. The Growing Momentum of a Child Rights Agenda in the European Union. – European Journal of Parental Imprisonment. An evolving child rights agenda. Spring 2015, lk 11–12.
*33 Resolutsioonis märgiti mh, et komisjonil tuleb hinnata kinnipidamispoliitika ja kriminaalõigussüsteemi mõju lastele. Samuti toonitati, et igal aastal lahutatakse EL-s vanglakaristust kandvatest vanematest hinnanguliselt 800 000 last ning see mõjutab laste õigusi mitmel viisil. Arvutivõrgus:[Link] .
*34 Arvutivõrgus:[Link] .
*35 Arvutivõrgus:[Link] .
*36 Asenduskoduteenuse analüüs. Tallinn: Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakond 2013, lk 58–62: „Olenevalt lapse perest eraldamise põhjustest, on seega ka erinev, kas on lapse huvides toetada tema suhteid bioloogiliste vanematega ning töötada pere taasühendamise nimel või mitte. Teatud juhtudel on võimalik vanemaga koostöös parendada tema vanemlikke oskusi lapse eest hoolitsemisel ja lapse vägivallatul kasvatamisel või lahendada lapse hooletusse jätmise või muul viisil väärkohtlemise põhjused (nt alkoholi- või narkosõltuvus). Teatud juhtudel ei tarvitse vanem saada hakkama lapse igapäevase hooldamisega, kuid on sellegipoolest hooliv ja oluline isik lapse elus (nt piiratud teovõimega vanem, kes ise elab hooldekodus). [...] Seega on asendushooldusel oleva lapse puhul oluline jätkata sotsiaaltööd tema vanematega, et võimalusel säilitada lapse ja vanemate omavahelised suhted ning töötada lapse perre tagasipöördumise suunas, kui see on lapse huvides. Ent ka siis, kui pere taasühendamine ei ole lapse huvides, võib sellegipoolest olla põhjendatud lapse ja vanemate suhtluse jätkumine asendushoolduse kestel. Lapsele on vanemad olulised, olenemata millised nad on, isegi siis kui nad on tegutsenud vastuolus lapse parimate huvidega. Vanematega suhete säilitamisel on oluline roll lapse arengus, identiteedi kujunemisel ning oma käekäiku puudutavate otsuste mõistmisel ja nende aktsepteerimisel.“ Arvutivõrgus:[Link] .
*37 H. Tomberg. Suhtlusõigus. – Märka Last 2015/5, lk 27–32. „Kui vanemad omavahel [...] kokkulepet leida ei suuda, on vanemal soovitav pöörduda abi saamiseks lapse elukohajärgse eestkosteasutuse (linnaosavalituse, vallavalitsuse) lastekaitsespetsialisti poole. Erialase ettevalmistusega lastekaitsespetsialistid võivad olla väga osavad ja tulemuslikud vanemate lepitamises eesmärgiga saavutada lapsele kõige sobivam suhtlemiskord eraldielava vanemaga. [...] Kui aga lastekaitsetöötaja juures kokkuleppe saavutamine ei õnnestu või vanem sealt abi ei otsi, saab vanem pöörduda suhtluskorra määramiseks kohtusse.“ Arvutivõrgus:[Link] .
*38 Erinevalt nt Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernitsast, kes 29.08.2014 otsusele asjas 3-11-30 esitatud eriarvamuses vaagis pikaajalise kokkusaamise olulisust mõlemale kokkusaajale ning leidis, et pikaajalise kokkusaamise keeld distsiplinaarkaristusena piirab intensiivselt abikaasade õigusi. Sel on faktiline mõju mõlemale abikaasale ning see võib viia abielu purunemiseni.
*39 RKHKo 26.05.2005, 3-3-1-21-05, p 14.
*40 RKHKm 16.05.2012, 3-3-1-11-12, p 14.
*41 RT I 2000, 58, 376; RT I, 23.03.2015, 141.
*42 VangS § 32 näeb võimalusena ette ka lühiajalisel väljasõidul viibimise. Kuivõrd VangS § 25 lg 3 järgi ei võimaldata avavanglas viibivale kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi, siis on lühiajaline väljasõit avavangla kinnipeetavale ainukeseks võimaluseks kohtuda oma lapse ja perekonnaga ilma pideva järelevalveta. Vangla ebaõige praktika tõttu võib aga tekkida olukord, kus kinnipeetav ei saa avavanglast poole aasta jooksul lühiajalisele väljasõidule, talle ei ole lubatud pikaajalised kokkusaamised ning ainukeseks võimaluseks kohtuda oma lapse ja perekonnaga jäävad lühiajalised kokkusaamised, mis toimuvad vähemalt üks kord kuus kestusega kuni kolm tundi vanglateenistuja järelevalve all. Vt õiguskantsleri 01.10.2012 seisukoht nr 6-1/120936/1204427. Arvutivõrgus:[Link] .
*43 Arvutivõrgus:[Link] .
*44 Arvutivõrgus:[Link] .
*45 Alates 2009. aastast rakendatakse Eesti vanglates roteeriva töötamise põhimõtet, mille kohaselt jaotatakse töökohad selliselt, et karistuse kandmise ajal oleks võimaluse korral enamik kinnipeetavaid mingi ajavahemiku vältel tööga hõivatud.
*46 Vt nt õiguskantsleri 13.02.2013 seisukoht nr 7-4/120885/1300283. Arvutivõrgus:[Link] ; õiguskantsleri 2010. a Harku Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus:[Link] ; õiguskantsleri 2014. a Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus:[Link] .
*47 Vt nt Action for Prisoners’ Families. Submission to the Committee on the Rights of the Child Day of General Discussion. Arvutivõrgus:[Link] .
*48 K. Philbric jt (viide 3), lk 107.
*49 Vt nt õiguskantsleri 2011. a Tallinna Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus:[Link] .
*50 Vt nt õiguskantsleri 14.07.2015 seisukoht nr 7-4/150837/1503129. Arvutivõrgus:[Link] ; õiguskantsleri 07.03.2012 seisukoht nr 7‑4/110875/1201134. Arvutivõrgus:[Link] .
*51 Õiguskantsleri soovitused 2014. a Viru Vangla kontrollkäigu järel. Arvutivõrgus:[Link] .
*52 Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“, p 13.9.1.4. Arvutivõrgus:[Link] .
*53 Arvutivõrgus:[Link] .
*54 Seda mõtet toetas ka õiguskantsler oma 29.04.2015 arvamuses nr 18-2/150499/1501894. Arvutivõrgus:[Link] .
*55 Skype on vanglavälise suhtlemise vahendina võetud kasutusele nt Norras ja Tšehhis. Vt K. Philbric jt (viide 3), lk 107.
*56 Arvutivõrgus:[Link] .
*57 O. Robertson. Collateral Convicts: Children of incarcerated parents. Recommendations and good practice from the UN Committee on the Rights of the Child Day of General Discussion 2011. Quaker UN Office 2012, lk 31. Arvutivõrgus:[Link] .
*59 O. Robertson (viide 57), lk 32.
*60 CRC concluding observations on the fifth periodic report of Sweden. Arvutivõrgus:[Link] .
*61 Õiguskantsleri 2008. a Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus:[Link] .
*62 Vt õiguskantsleri 2014. aasta Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte (viide 51).
*63 Prantsusmaal aitavad sellistes olukordades organisatsiooni Relais Enfants Parents erilist väljaõpet saanud vabatahtlikud, kes vajadusel transpordivad lapse vanglasse, saadavad last kokkusaamisel ja pakuvad emotsionaalset tuge nii lapsele kui ka vangistuses vanemale. Vt K. Philbric jt (viide 3), lk 78. Eestis võib lapse saatjana kõne alla tulla nt lastekaitsetöötaja. Vt õiguskantsleri 2013. aasta asenduskodude analüüs (viide 36).
*64 Nii tuleb nt Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 13.1.5 järgi saabuda kokkusaamisele 30 minutit varem. Hilinejaid reeglina kokkusaamisele ei lubata. Arvutivõrgus:[Link] .
*65 Vt nt Believe in children Barnando’s. Arvutivõrgus:[Link] .
*66 A. D. Jones et al. Children of Prisoners: Interventions and mitigations to strengthen mental health. University of Huddersfield 2013, lk 104–108. Arvutivõrgus:[Link] .
*67 Children of Imprisoned Parents. P. Scharff-Smith, L. Gampell (Eds.). University of Ulster and Bambinisenzasbarre 2011, lk 259. Arvutivõrgus:[Link] .
*68 K. Philbric jt (viide 3), lk 94–95.
*69 Lisaks ei võimaldata VangS § 24 lg 4 ja § 25 lg 3 järgi ei lühi- ega ka pikaajalist kokkusaamist distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.
*70 RKHKo 15.04.2015, 3-3-1-3-15, p 28.
*71 Vt õiguskantsleri 29.04.2015 arvamus nr 18-2/150499/1501894 (viide 54).
*72 CPT standardite VI osa p 127 (viide 22).
*73 Vt RKHKo 15.04.2015, 3-3-1-3-15.
*74 EIKo 09.07.2013, 42615/06, Varnas vs. Leedu.
*75 M. Bastick, L. Townhead. Women in Prison. A commentary on the UN Standard Minimum Rules for the Treatment of Prisoners. Quaker UN Office 2008, lk 39–43. Arvutivõrgus:[Link] .
*76 Vt õiguskantsleri 2014. aasta Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte (viide 51).
*77 T. Atabay. Handbook for Prison Managers and Policymakers on Women and Imprisonment. UN Office on Drugs and Crime 2008, lk 63. Arvutivõrgus:[Link] .
*78 Vt õiguskantsleri 2014. aasta Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte (viide 51). Lisaks käidi 27.03.2015 Justiitsministeeriumi koostatud VTK-s välja mõte lühiajaliste kokkusaamiste üldisest ajalisest pikendamisest. Selline kavatsus on lapse ja vangistuses vanema seisukohalt küsitav. Ühest küljest tähendaks see kokkusaamiste arvulist vähenemist. Teisest küljest, arvestades täna lühiajaliste kokkusaamiste korraldust (klaasseinaga eraldamine) ja sellisteks kokkusaamisteks vanglas ette nähtud väikseid ja äärmiselt napi sisustusega ruume, on alust kahelda, kas sellises keskkonnas tunni võrra pikem suhtlemine on lapse ja vangistuses vanema jaoks soodsam olukord kui ajaliselt lühem, kuid tihedam kokkusaamine. Toetada tuleb aga võimalust lubada vajadusel VangS § 24 lg‑s 2 sätestatud ajast pikemat kokkusaamist. Selliseks olukorraks võib olla nt kaugelt tulnud lähedasega kohtumine, kellel puudub võimalus külastada kinnipeetavat iga kuu. Samuti saaks sellist võimalust kasutada, kui vangla korraldab VSKE § 31 lg 21 p 3 alusel lühiajalise kokkusaamise ilma eraldamiseta. Vt viide 53 ja 53.
*79 Nt Harku ja Murru Vangla direktori 14.03.2013 käskkirjaga nr 15 kinnitatud „Harku vangistusosakonna kodukorra“ p 13.11 järgi on pikaajalise kokkusaamise kulu:
– 16,24 m² tuba, hind 21,21 eurot, või 19,5 m² tuba, hind 24,86 eurot;
– toitlustamise kulu ühe kokkusaaja kohta 1,91 eurot;
– hügieenivahendite kulu ühe kokkusaaja kohta 1,08 eurot.
Arvutivõrgus:[Link] .
*80 CPT report to the Estonian Government on the 30.05-06.06.2012 visit to Estonia. Arvutivõrgus[Link] "CPTSectionID":["p-est-20120530-en-22"]}.
*81 Teadaolevalt kasutatakse juba praegu vanglates eelkõige alaealiste kinnipeetavate suhtes motivatsioonisüsteemi, mis teatavatel juhtudel lubab kinnipeetavatele VangS §-s 22 loetlemata soodustusi, sh nt tasuta pikaajalist kokkusaamist, kuid sellised soodustused võiksid mõningatel juhtudel olla põhjendatud ka täiskasvanud kinnipeetavate puhul. Vt õiguskantsleri 29.04.2015 arvamus 18-2/150499/1501894 (viide 54).
*82 Vt Women in prison. The Parliamentary Assembly of Council of Europe 23.06.2008 report from Social, Health and Family Affairs Committee (viide 14).
*83 Vt nt Tartu Vangla kodukorra p 13.2.7: „Kinnipeetav ja külastaja otsitakse enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist täieliku lahti riietamisega läbi […].“ Arvutivõrgus:[Link] .
*84 Vt läbiotsimisi puudutavaid rahvusvahelisi standardeid käesoleva artikli 1. osas. EIK on vanglas läbiotsimiste käsitlemisel teinud selget vahet vanglasse kokkusaamisele tulevate isikute ja kinnipeetavate vahel. Seejuures rõhutas EIK, et ulatuslik läbiotsimine võib olla väljast tulnud inimesele potentsiaalselt alandav protseduur ning vanglal tuleb kaaluda selle vajalikkust ja selle tegemisel tagada igal hetkel inimese inimväärikuse austamine. Vt EIKo 26.09.2006, 12350/04, Wainwright vs. Ühendkuningriik, lk 44–48.
*85 Eriti puudutab see kokkusaamisi, mis kestavad VangS § 25 lg 2 ls 2 järgi kuni kolm ööpäeva.
*86 Children of Imprisoned Parents. P. Scharff-Smith, L. Gampell (Eds.) (viide 67), lk 229.
*87 K. Philbric jt (viide 3), lk 102.
*88 A. Martynowicz. Children of Imprisoned Parents. University of Ulster and Bambinisenzasbarre 2011, lk 18. Arvutivõrgus:[Link] .
*89 Õiguskantsleri 2011. a Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus:[Link] .
*90 Õiguskantsleri 07.01.2014 ettepanek nr 24. Arvutivõrgus:[Link] /6iguskantsleri_ettepanek_nr_24_riigikogule_vahistatu_liikumisvabadus_ja_suhtlemisvoimalus_teiste_vahistatutega.pdf.
*91 Vt nt EIKo 27.04.1988, 9658/82, Boyle ja Rice vs. Ühendkuningriik; EIKo 04.12.2007, 44362/04, Dickson vs. Ühendkuningriik jt.
*92 Nii nt viidatud EIK otsuses soovis avaldaja kohtuda oma abikaasaga. Avaldaja abikaasa ei olnud kuidagi seotud avaldaja süüteoga – ta ei olnud süüteos kaasosaline ega selle tunnistaja, s.t ei olnud põhjendatud kahtlust tema poolt kriminaalmenetluse mõjutamise suhtes. Vt EIKo 09.07.2013, 42615/06, Varnas vs. Leedu, p 120.
*93 CPT report to the Lithuanian Government on the 14-18.06.2010 visit to Lithuania. Arvutivõrgus:[Link] "CPTSectionID":["p-ltu-20100614-en-2"]}.
*94 Vt nt TlnRnKo 09.12.2014, 3-13-1412.
*95 Naiskinnipeetavate kuritegusid nimetatakse tihti ellujäämiskuritegudeks, kuivõrd need on valdavalt seotud sõltuvuse, vägivaldsest või domineerivast suhtest pääsemise, rahapuuduse, karmide elutingimuste jmt-ga. Vt Research on Women and Girls in the Justice System. National Institute of Justice 2000, lk 7. Arvutivõrgus:[Link] .
*96 Poola kriminaaltäitemenetluse seaduse § 87 lg 4. Arvutivõrgus:[Link] (poola keeles).
*97 Vt nt õiguskantsleri 04.01.2011 seisukoht nr 7-5/100102/1007599. Arvutivõrgus:[Link] .
*98 Lapse lubamisel emaga vanglasse tuleb eestkosteasutusel arvestada mh näiteks lapse vanuse ja tema tervisliku seisundiga ning sellest tulenevate erivajadustega, lapse ema isikuomaduste ja varasema käitumisega, lapse eest hoolitsemise võimalustega vanglas, teise vanema või lähedaste võimalustega lapse eest hoolitseda jne.
*99 Vt nt EIKo 07.10.2010, 30078/06, Konstantin Markin vs. Venemaa, lk 48–49, 58. Lisaks on soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 5 lg 1 järgi otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, keelatud. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt ei peeta otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega. Kuna VangS § 54 lg 1 ls 2 ei käsitle raseduse ega ka sünnitamise, vaid pigem lapse eest hoolitsemise ja kasvatamise aega, on sellisel juhul lapsevanemate soo alusel eristamine SoVS § 5 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt keelatud. Ka õiguskantsler leidis oma 2011. a seisukohas, et naissoost ja meesoost lapsevanemate eristamiseks, mis puudutab võimalust taotleda lapsega kooselu vanglas, ei leidu mõistlikku ja asjakohast põhjust. Vt õiguskantsleri 29.04.2015 arvamus nr 18-2/150499/1501894 (viide 54).
*100 Soome vangistusseaduse II osa 4. ptk § 10. Arvutivõrgus:[Link] .
*1Lühenduse huvides kasutatakse artiklis väljendeid „vangistuses vanem“ ja „kinnipeetav“, tähistamaks nii süüdimõistetuid kui ka vahistatuid. Seal, kus on tarvilik kahte gruppi eristada, räägitakse süüdimõistetuist ja vahistatuist (ka eelvangistuses viibivatest isikutest). Termini „laps“ all peetakse silmas kuni 18-aastasi inimesi.
*2K. Marshall. Not seen. Not heard. Not guilty. The rights and status of the children of prisoners in Scotland. Scotland’s Commissioner for Children and Young People 2008. Arvutivõrgus: http://dera.ioe.ac.uk/9399/2/Not%20Seen%20Not%20Heard%20Not%20Guilty%20compress.pdf.
*3K. Philbric, L. Ayre, H. Lynn. Children of Imprisoned Parents. European Perspectives and Good Practice. Children of Prisoners Europe 2014, lk 17. Arvutivõrgus: http://www.academia.edu/7444964/Children_of_Imprisoned_Parents_Ed.
*4Updated statistics on prisoners’ children in EU-27. Children of Prisoner Europe, 06.10.2010. Arvutivõrgus: http://childrenofprisoners.eu/2010/10/06/updated-statistics-on-prisoners-children-in-eu-27/.
*5Vangide ja kriminaalhooldusaluste arv. Justiitsministeerium, 02.11.2015. Arvutivõrgus: http://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vangide-ja-kriminaalhooldusaluste-arv.
*6Justiitsministeeriumi 30.06.2015 vastusest nr 10-2/3976 õiguskantslerile nähtub, et Eesti vanglates ja arestimajades viibivatel süüdimõistetutel ja vahistatutel oli kinnipeeturegistris märgitud alaealisi lapsi kokku ligi 650. Lapsi, kelle puhul ei selgu, kas tegemist on alaealisega, aga ligi 400. Justiitsministeerium selgitas, et kinnipeeturegistri andmed tuginevad eelkõige süüdimõistetu ja vahistatu enda ütlustele, mistõttu andmed ei pruugi olla ammendavad ja ajakohased. Puudulikud andmed annavad alust oletada, et vangistuses vanemate lapsi võib olla rohkem, kui praegu teada on.
*7J. Murray, D. Farrington. Effects of Parental Imprisonment on Children. – Crime and Justice: A Review of Research. Vol. 37. M. Tonry (Ed.). Chicago: University of Chicago Press 2008. Arvutivõrgus: https://www.i-hop.org.uk/ci/fattach/get/201/0/filename/Murray+and+Farrington+-Effects+of+Parental+Imprisonment+on+Children.pdf.
*8J. Murray. The Effects of Imprisonment on Families and Children of Prisoners. – The Effects of Imprisonment. A. Liebling, S. Maruna (Eds.). Cullompton, England: Willan 2005, lk 449. Arvutivõrgus: http://www.neuroscience.cam.ac.uk/research/publications/index.php?year=2005.
*9Vt nt D. Mihkels. Kohus: vangla ei pea lubama 15-aastast tüdrukut üksi tapjast isa külastama. – Postimees, 14.09.2015. Arvutivõrgus: http://www.postimees.ee/3327407/kohus-vangla-ei-pea-lubama-15-aastast-tudrukut-uksi-tapjast-isa-kulastama; Tln HKm 11.08.2015, 3-15-1958; Harju MKm 03.06.2015, 2-15-6950, millega kohus jättis vanglas viibiva isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks esitatud taotluse menetlusse võtmata. Kohtu seisukoht oli, et lapse ja isa suhtlemiskord tuleb kindlaks määrata alles siis, kui lapse isa vabaneb vanglast. Seega eeldas kohus, et vanema vanglas viibimise ajal lapse ja isa vahelist suhtlemist toimuda ei saa. Artiklis viidatud Eesti kohtute lahendid on kättesaadavad: www.riigiteataja.ee.
*10Vaidluse korral otsustab kohus, kas ja mis ulatuses vanemaga suhtlemine on lapse parimates huvides (perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 3). Vt ka nt õiguskantsleri 28.01.2014 seisukoht nr 7-5/130764/1400426. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ettepanek_rikkumise_korvaldamiseks_lapse_ja_vanema_suhtlusoiguse_korraldamine.pdf.
*11K. Philbric jt (viide 3), lk 85.
*12Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/24016.
*13UN Committee on the Rights of the Child. General comment No. 5 (2003), p 48. Arvutivõrgus: http://www.unhchr.ch/tbs/doc.nsf/(symbol)/CRC.GC.2003.5.En.
*14Women in prison. The Parliamentary Assembly of Council of Europe 23.06.2008 report from Social, Health and Family Affairs Committee. Doc. 11619 revised, p 6. Arvutivõrgus: http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/X2H-Xref-ViewHTML.asp?FileID=12087&Lang=EN; Lapse heaolu mõõtmise käsitlus. A. Reinomägi jt. Tallinn 2014. Arvutivõrgus: http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/IMCE/lapse_heaolu_mootmise_kasitlus.pdf.
*15UN Committee on the Rights of the Child. General comment No. 14 (2013), lk 43–45. Arvutivõrgus: http://www2.ohchr.org/English/bodies/crc/docs/GC/CRC_C_GC_14_ENG.pdf.
*16UN Committee on the Rights of the Child 30.09.2011 Report and Recommendations of the Day of General Discussion on „Children of Incarcerated Parents“. Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/CRC/Discussions/2011/DGD2011ReportAndRecommendations.pdf.
*17Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/TreatmentOfPrisoners.aspx.
*18Arvutivõrgus: https://www.unodc.org/documents/commissions/CCPCJ/CCPCJ_Sessions/CCPCJ_24/resolutions/L6_Rev1/ECN152015_L6Rev1_e_V1503585.pdf.
*19Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/Documents/ProfessionalInterest/BangkokRules.pdf.
*20Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/Documents/Convention_ENG.pdf.
*21Vt nt EIKo 30.06.2015, 41418/04, Khoroshenko vs. Venemaa, milles EIK sarnaselt otsusega asjas Vinter jt. vs. Ühendkuningriik (09.07.2013, 66069/09, 130/10, 3896/10) leidis, et ka eluaegsel kinnipeetaval peab säilima lootus ja võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. Seetõttu on oluline ka selliste kinnipeetavate resotsialiseerimine. EIK tunnistab otsuses eluaegse kinnipeetava õigust säilitada vanglavälised kontaktid ning on seisukohal, et keeld, mis ei võimalda eluaegsetel kinnipeetavatel pikaajalisi kokkusaamisi oma lähedastega, rikub EIÕK art‑t 8. EIK käsitleb õigust pikaajalisteks kokkusaamisteks üksnes kinnipeetava aspektist, jättes tähelepanuta kinnipeetava perekonna, sh laste õiguse suhelda vangistuses lähedasega. Artiklis viidatud EIK lahendid on kättesaadavad arvutivõrgus: www.hudoc.echr.coe.int.
*22Arvutivõrgus: http://www.cpt.coe.int/en/docsstandards.htm.
*23Samuti tõdeb CPT standardite VII osa p‑s 28, et paljud naised on vanglas esmaseks hooldajaks oma lastele (viide 22).
*24Arvutivõrgus: https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=955747&Site=CM&BackColorInternet=9999CC&BackColorIntranet =FFBB55&BackColorLogged=FFAC75.
*25Social and family effects of detention. The Parliamentary Assembly of Council of Europe recommendation 1340 (1997). Arvutivõrgus: http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/X2H-Xref-ViewPDF.asp?FileID=15374&lang=en.
*26Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:12007L/TXT.
*27Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:12012M/TXT.
*28Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT.
*29Arvutivõrgus: http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cmsupload/16031.07.pdf.
*30Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52006DC0367.
*31Arvutivõrgus: http://ec.europa.eu/justice/policies/children/docs/com_2011_60_en.pdf.
*32Vt ka D. de Burca. The Growing Momentum of a Child Rights Agenda in the European Union. – European Journal of Parental Imprisonment. An evolving child rights agenda. Spring 2015, lk 11–12.
*33Resolutsioonis märgiti mh, et komisjonil tuleb hinnata kinnipidamispoliitika ja kriminaalõigussüsteemi mõju lastele. Samuti toonitati, et igal aastal lahutatakse EL-s vanglakaristust kandvatest vanematest hinnanguliselt 800 000 last ning see mõjutab laste õigusi mitmel viisil. Arvutivõrgus: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+B8-2014-0285+0+DOC+XML+V0//ET.
*34Arvutivõrgus: http://www.coping-project.eu/.
*35Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014105.
*36Asenduskoduteenuse analüüs. Tallinn: Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakond 2013, lk 58–62: „Olenevalt lapse perest eraldamise põhjustest, on seega ka erinev, kas on lapse huvides toetada tema suhteid bioloogiliste vanematega ning töötada pere taasühendamise nimel või mitte. Teatud juhtudel on võimalik vanemaga koostöös parendada tema vanemlikke oskusi lapse eest hoolitsemisel ja lapse vägivallatul kasvatamisel või lahendada lapse hooletusse jätmise või muul viisil väärkohtlemise põhjused (nt alkoholi- või narkosõltuvus). Teatud juhtudel ei tarvitse vanem saada hakkama lapse igapäevase hooldamisega, kuid on sellegipoolest hooliv ja oluline isik lapse elus (nt piiratud teovõimega vanem, kes ise elab hooldekodus). [...] Seega on asendushooldusel oleva lapse puhul oluline jätkata sotsiaaltööd tema vanematega, et võimalusel säilitada lapse ja vanemate omavahelised suhted ning töötada lapse perre tagasipöördumise suunas, kui see on lapse huvides. Ent ka siis, kui pere taasühendamine ei ole lapse huvides, võib sellegipoolest olla põhjendatud lapse ja vanemate suhtluse jätkumine asendushoolduse kestel. Lapsele on vanemad olulised, olenemata millised nad on, isegi siis kui nad on tegutsenud vastuolus lapse parimate huvidega. Vanematega suhete säilitamisel on oluline roll lapse arengus, identiteedi kujunemisel ning oma käekäiku puudutavate otsuste mõistmisel ja nende aktsepteerimisel.“ Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/asenduskoduteenuse_analuus_0.pdf.
*37H. Tomberg. Suhtlusõigus. – Märka Last 2015/5, lk 27–32. „Kui vanemad omavahel [...] kokkulepet leida ei suuda, on vanemal soovitav pöörduda abi saamiseks lapse elukohajärgse eestkosteasutuse (linnaosavalituse, vallavalitsuse) lastekaitsespetsialisti poole. Erialase ettevalmistusega lastekaitsespetsialistid võivad olla väga osavad ja tulemuslikud vanemate lepitamises eesmärgiga saavutada lapsele kõige sobivam suhtlemiskord eraldielava vanemaga. [...] Kui aga lastekaitsetöötaja juures kokkuleppe saavutamine ei õnnestu või vanem sealt abi ei otsi, saab vanem pöörduda suhtluskorra määramiseks kohtusse.“ Arvutivõrgus: http://www.lastekaitseliit.ee/2015/06/advokaadi-hea-nou-lastega-peredele-suhtlusoigus.
*38Erinevalt nt Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernitsast, kes 29.08.2014 otsusele asjas 3-11-30 esitatud eriarvamuses vaagis pikaajalise kokkusaamise olulisust mõlemale kokkusaajale ning leidis, et pikaajalise kokkusaamise keeld distsiplinaarkaristusena piirab intensiivselt abikaasade õigusi. Sel on faktiline mõju mõlemale abikaasale ning see võib viia abielu purunemiseni.
*39 RKHKo 26.05.2005, 3-3-1-21-05, p 14.
*40 RKHKm 16.05.2012, 3-3-1-11-12, p 14.
*41RT I 2000, 58, 376; RT I, 23.03.2015, 141.
*42VangS § 32 näeb võimalusena ette ka lühiajalisel väljasõidul viibimise. Kuivõrd VangS § 25 lg 3 järgi ei võimaldata avavanglas viibivale kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi, siis on lühiajaline väljasõit avavangla kinnipeetavale ainukeseks võimaluseks kohtuda oma lapse ja perekonnaga ilma pideva järelevalveta. Vangla ebaõige praktika tõttu võib aga tekkida olukord, kus kinnipeetav ei saa avavanglast poole aasta jooksul lühiajalisele väljasõidule, talle ei ole lubatud pikaajalised kokkusaamised ning ainukeseks võimaluseks kohtuda oma lapse ja perekonnaga jäävad lühiajalised kokkusaamised, mis toimuvad vähemalt üks kord kuus kestusega kuni kolm tundi vanglateenistuja järelevalve all. Vt õiguskantsleri 01.10.2012 seisukoht nr 6-1/120936/1204427. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_puudumise_kohta_vangs_ss_25_lg_3_pohiseadusparasus.pdf.
*43Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/105052015007.
*44Arvutivõrgus: http://www.vangla.ee.
*45Alates 2009. aastast rakendatakse Eesti vanglates roteeriva töötamise põhimõtet, mille kohaselt jaotatakse töökohad selliselt, et karistuse kandmise ajal oleks võimaluse korral enamik kinnipeetavaid mingi ajavahemiku vältel tööga hõivatud.
*46Vt nt õiguskantsleri 13.02.2013 seisukoht nr 7-4/120885/1300283. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_soovitus_kinni_peetavatele_isikutele_esmaste_hugieenitarvete_voimaldamine.pdf; õiguskantsleri 2010. a Harku Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_harku_vangla.pdf; õiguskantsleri 2014. a Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_viru_vangla_1.pdf.
*47Vt nt Action for Prisoners’ Families. Submission to the Committee on the Rights of the Child Day of General Discussion. Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/CRC/Discussions/2011/Submissions/ActionforPrisonersFamilies.doc.
*48K. Philbric jt (viide 3), lk 107.
*49Vt nt õiguskantsleri 2011. a Tallinna Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_tallinna_vangla.pdf.
*50Vt nt õiguskantsleri 14.07.2015 seisukoht nr 7-4/150837/1503129. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_oigusrikkumise_puudumise_kohta_vanglasisene_paigutamine_ja_kinnipidamistingimused.pdf; õiguskantsleri 07.03.2012 seisukoht nr 7‑4/110875/1201134. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_oigusrikkumise_puudumise_kohta_telefoni_kasutamise_privaatsus.pdf.
*51Õiguskantsleri soovitused 2014. a Viru Vangla kontrollkäigu järel. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/soovitus_viru_vangla_kontrollkaik.pdf.
*52Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“, p 13.9.1.4. Arvutivõrgus: http://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/Viru_Vangla_kodukord.pdf.
*53Arvutivõrgus: http://eelnoud.valitsus.ee/main#C2JJ250G.
*54Seda mõtet toetas ka õiguskantsler oma 29.04.2015 arvamuses nr 18-2/150499/1501894. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus_vangistusseaduse_muutmise_seaduse_eelnou_valjatootamise_kavatsusele.pdf.
*55Skype on vanglavälise suhtlemise vahendina võetud kasutusele nt Norras ja Tšehhis. Vt K. Philbric jt (viide 3), lk 107.
*56Arvutivõrgus: http://www.emailaprisoner.com/.
*57O. Robertson. Collateral Convicts: Children of incarcerated parents. Recommendations and good practice from the UN Committee on the Rights of the Child Day of General Discussion 2011. Quaker UN Office 2012, lk 31. Arvutivõrgus: http://www.quno.org/sites/default/files/resources/ENGLISH_Collateral%20Convicts_Recommendations%20and%20good%20practice.pdf.
*58Arvutivõrgus: http://www.storybookdads.org.uk ja http://www.iprt.ie/contents/2166.
*59O. Robertson (viide 57), lk 32.
*60CRC concluding observations on the fifth periodic report of Sweden. Arvutivõrgus: http://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/TBSearch.aspx?Lang=en&TreatyID=5&TreatyID=10&TreatyID=11&DocTypeID=5.
*61Õiguskantsleri 2008. a Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_viru_vangla_0.pdf.
*62Vt õiguskantsleri 2014. aasta Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte (viide 51).
*63Prantsusmaal aitavad sellistes olukordades organisatsiooni Relais Enfants Parents erilist väljaõpet saanud vabatahtlikud, kes vajadusel transpordivad lapse vanglasse, saadavad last kokkusaamisel ja pakuvad emotsionaalset tuge nii lapsele kui ka vangistuses vanemale. Vt K. Philbric jt (viide 3), lk 78. Eestis võib lapse saatjana kõne alla tulla nt lastekaitsetöötaja. Vt õiguskantsleri 2013. aasta asenduskodude analüüs (viide 36).
*64Nii tuleb nt Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 13.1.5 järgi saabuda kokkusaamisele 30 minutit varem. Hilinejaid reeglina kokkusaamisele ei lubata. Arvutivõrgus: http://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tallinna_vangla_kodukord_kehtiv_versioon.pdf.
*65Vt nt Believe in children Barnando’s. Arvutivõrgus: http://www.i-hop.org.uk/app/answers/detail/a_id/277/~/parc-supporting-families.
*66A. D. Jones et al. Children of Prisoners: Interventions and mitigations to strengthen mental health. University of Huddersfield 2013, lk 104–108. Arvutivõrgus: http://eprints.hud.ac.uk/18019/1/ChildrenOfPrisonersReport-final.pdf.
*67Children of Imprisoned Parents. P. Scharff-Smith, L. Gampell (Eds.). University of Ulster and Bambinisenzasbarre 2011, lk 259. Arvutivõrgus: http://www.humanrights.dk/files/media/billeder/udgivelser/full20report20children20of20imprisoned20parents.pdf.
*68K. Philbric jt (viide 3), lk 94–95.
*69Lisaks ei võimaldata VangS § 24 lg 4 ja § 25 lg 3 järgi ei lühi- ega ka pikaajalist kokkusaamist distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.
*70RKHKo 15.04.2015, 3-3-1-3-15, p 28.
*71Vt õiguskantsleri 29.04.2015 arvamus nr 18-2/150499/1501894 (viide 54).
*72 CPT standardite VI osa p 127 (viide 22).
*73Vt RKHKo 15.04.2015, 3-3-1-3-15.
*74EIKo 09.07.2013, 42615/06, Varnas vs. Leedu.
*75M. Bastick, L. Townhead. Women in Prison. A commentary on the UN Standard Minimum Rules for the Treatment of Prisoners. Quaker UN Office 2008, lk 39–43. Arvutivõrgus: http://www.peacewomen.org/assets/file/Resources/NGO/HR_Prisoners_QUNO_2008.pdf.
*76Vt õiguskantsleri 2014. aasta Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte (viide 51).
*77T. Atabay. Handbook for Prison Managers and Policymakers on Women and Imprisonment. UN Office on Drugs and Crime 2008, lk 63. Arvutivõrgus: http://www.unodc.org/documents/justice-and-prison-reform/women-and-imprisonment.pdf.
*78Vt õiguskantsleri 2014. aasta Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte (viide 51). Lisaks käidi 27.03.2015 Justiitsministeeriumi koostatud VTK-s välja mõte lühiajaliste kokkusaamiste üldisest ajalisest pikendamisest. Selline kavatsus on lapse ja vangistuses vanema seisukohalt küsitav. Ühest küljest tähendaks see kokkusaamiste arvulist vähenemist. Teisest küljest, arvestades täna lühiajaliste kokkusaamiste korraldust (klaasseinaga eraldamine) ja sellisteks kokkusaamisteks vanglas ette nähtud väikseid ja äärmiselt napi sisustusega ruume, on alust kahelda, kas sellises keskkonnas tunni võrra pikem suhtlemine on lapse ja vangistuses vanema jaoks soodsam olukord kui ajaliselt lühem, kuid tihedam kokkusaamine. Toetada tuleb aga võimalust lubada vajadusel VangS § 24 lg‑s 2 sätestatud ajast pikemat kokkusaamist. Selliseks olukorraks võib olla nt kaugelt tulnud lähedasega kohtumine, kellel puudub võimalus külastada kinnipeetavat iga kuu. Samuti saaks sellist võimalust kasutada, kui vangla korraldab VSKE § 31 lg 21 p 3 alusel lühiajalise kokkusaamise ilma eraldamiseta. Vt viide 53 ja 53.
*79Nt Harku ja Murru Vangla direktori 14.03.2013 käskkirjaga nr 15 kinnitatud „Harku vangistusosakonna kodukorra“ p 13.11 järgi on pikaajalise kokkusaamise kulu:
*80CPT report to the Estonian Government on the 30.05-06.06.2012 visit to Estonia. Arvutivõrgus:http://hudoc.cpt.coe.int/eng?i=p-est-20120530-en-22#{"CPTSectionID":["p-est-20120530-en-22"]}.
*81Teadaolevalt kasutatakse juba praegu vanglates eelkõige alaealiste kinnipeetavate suhtes motivatsioonisüsteemi, mis teatavatel juhtudel lubab kinnipeetavatele VangS §-s 22 loetlemata soodustusi, sh nt tasuta pikaajalist kokkusaamist, kuid sellised soodustused võiksid mõningatel juhtudel olla põhjendatud ka täiskasvanud kinnipeetavate puhul. Vt õiguskantsleri 29.04.2015 arvamus 18-2/150499/1501894 (viide 54).
*82 Vt Women in prison. The Parliamentary Assembly of Council of Europe 23.06.2008 report from Social, Health and Family Affairs Committee (viide 14).
*83Vt nt Tartu Vangla kodukorra p 13.2.7: „Kinnipeetav ja külastaja otsitakse enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist täieliku lahti riietamisega läbi […].“ Arvutivõrgus: http://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukord_alates_20.04.2015.pdf.
*84Vt läbiotsimisi puudutavaid rahvusvahelisi standardeid käesoleva artikli 1. osas. EIK on vanglas läbiotsimiste käsitlemisel teinud selget vahet vanglasse kokkusaamisele tulevate isikute ja kinnipeetavate vahel. Seejuures rõhutas EIK, et ulatuslik läbiotsimine võib olla väljast tulnud inimesele potentsiaalselt alandav protseduur ning vanglal tuleb kaaluda selle vajalikkust ja selle tegemisel tagada igal hetkel inimese inimväärikuse austamine. Vt EIKo 26.09.2006, 12350/04, Wainwright vs. Ühendkuningriik, lk 44–48.
*85Eriti puudutab see kokkusaamisi, mis kestavad VangS § 25 lg 2 ls 2 järgi kuni kolm ööpäeva.
*86 Children of Imprisoned Parents. P. Scharff-Smith, L. Gampell (Eds.) (viide 67), lk 229.
*87 K. Philbric jt (viide 3), lk 102.
*88A. Martynowicz. Children of Imprisoned Parents. University of Ulster and Bambinisenzasbarre 2011, lk 18. Arvutivõrgus: http://www.familiesoutside.org.uk/content/uploads/2011/05/children_260411_page.pdf.
*89Õiguskantsleri 2011. a Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_viru_vangla.pdf.
*90Õiguskantsleri 07.01.2014 ettepanek nr 24. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2 /6iguskantsleri_ettepanek_nr_24_riigikogule_vahistatu_liikumisvabadus_ja_suhtlemisvoimalus_teiste_vahistatutega.pdf.
*91Vt nt EIKo 27.04.1988, 9658/82, Boyle ja Rice vs. Ühendkuningriik; EIKo 04.12.2007, 44362/04, Dickson vs. Ühendkuningriik jt.
*92Nii nt viidatud EIK otsuses soovis avaldaja kohtuda oma abikaasaga. Avaldaja abikaasa ei olnud kuidagi seotud avaldaja süüteoga – ta ei olnud süüteos kaasosaline ega selle tunnistaja, s.t ei olnud põhjendatud kahtlust tema poolt kriminaalmenetluse mõjutamise suhtes. Vt EIKo 09.07.2013, 42615/06, Varnas vs. Leedu, p 120.
*93CPT report to the Lithuanian Government on the 14-18.06.2010 visit to Lithuania. Arvutivõrgus: http://hudoc.cpt.coe.int/eng?i=p-ltu-20100614-en-2#{"CPTSectionID":["p-ltu-20100614-en-2"]}.
*94Vt nt TlnRnKo 09.12.2014, 3-13-1412.
*95Naiskinnipeetavate kuritegusid nimetatakse tihti ellujäämiskuritegudeks, kuivõrd need on valdavalt seotud sõltuvuse, vägivaldsest või domineerivast suhtest pääsemise, rahapuuduse, karmide elutingimuste jmt-ga. Vt Research on Women and Girls in the Justice System. National Institute of Justice 2000, lk 7. Arvutivõrgus: https://www.ncjrs.gov/pdffiles1/nij/180973.pdf.
*96Poola kriminaaltäitemenetluse seaduse § 87 lg 4. Arvutivõrgus: http://isap.sejm.gov.pl/DetailsServlet?id=WDU19970900557 (poola keeles).
*97Vt nt õiguskantsleri 04.01.2011 seisukoht nr 7-5/100102/1007599. Arvutivõrgus: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_soovitus_eestkosteasutuse_nousolek_ema_ja_lapse_kooseluks_vanglas.pdf.
*98Lapse lubamisel emaga vanglasse tuleb eestkosteasutusel arvestada mh näiteks lapse vanuse ja tema tervisliku seisundiga ning sellest tulenevate erivajadustega, lapse ema isikuomaduste ja varasema käitumisega, lapse eest hoolitsemise võimalustega vanglas, teise vanema või lähedaste võimalustega lapse eest hoolitseda jne.
*99 Vt nt EIKo 07.10.2010, 30078/06, Konstantin Markin vs. Venemaa, lk 48–49, 58. Lisaks on soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 5 lg 1 järgi otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, keelatud. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt ei peeta otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega. Kuna VangS § 54 lg 1 ls 2 ei käsitle raseduse ega ka sünnitamise, vaid pigem lapse eest hoolitsemise ja kasvatamise aega, on sellisel juhul lapsevanemate soo alusel eristamine SoVS § 5 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt keelatud. Ka õiguskantsler leidis oma 2011. a seisukohas, et naissoost ja meesoost lapsevanemate eristamiseks, mis puudutab võimalust taotleda lapsega kooselu vanglas, ei leidu mõistlikku ja asjakohast põhjust. Vt õiguskantsleri 29.04.2015 arvamus nr 18-2/150499/1501894 (viide 54).
*100 Soome vangistusseaduse II osa 4. ptk § 10. Arvutivõrgus: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2005/20050767.