Tulemused võtmesõna otsingule: "isikuvastased süüteod"
Jaan Sootak
2003 2, Lk 92 - 106
F. Liszti psühholoogilise süüteomõiste järgi oli ettevaatamatus koos tahtlusega üks süüvorme, määratledes kergemeelsuse ja hooletusena teo subjektiivse omistamise alumise piiri. Psühholoogilise süümõiste ...
Rait Maruste
2003 2, Lk 120 - 126
Sarnaselt põhiseaduse §-le 18 sätestab Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 3, et kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Artiklis tutvustatakse väärkohtlemise ...
Mari-Liis Parmas
2002 5, Lk 330 - 335
Kõik katsed kirjeldada spordi olemust rõhutavad spordi sotsiaalset rolli. Kui on tegemist inimestega ja suhetega, tekib alati vajadus ka õiguse järele. Tekib aga küsimus, kas juriidilisi konstruktsioone ...
Herbert Lindmäe
1995 10, Lk 430 - 434
Eesti Vabariik sai Eesti NSV-st päranduseks nõukogude
okupatsioonirežiimi ohvrite rehabiliteerimise umbsõlme harutamise.
Enne Eesti taasiseseisvumist lähtuti kohtuväliselt ja nõukogude
kohtute, peaasjalikult ...
Jaan Sootak
1995 8, Lk 334 - 336
Eutanaasia õigusprobleeme
„Rihmadega oma voodi külge kinnitatuna, et toitmis- ja muud
voolikud, hapnikupadjad ja kontrollsondid paigast ära ei nihkuks,
mõnikord kuraarega liigutamisvõimetuks tehtud ...
Sirle Niklus
1995 8, Lk 336 - 339
Vaidlused eutanaasia eetiliste aluste või aktiivse eutanaasia
lubatavuse üle on jäänud enamasti publitsistiliste diskussioonide
või akadeemiliste käsitluste raamidesse. Ometi on praeguseks olemas
mudel ...
Tarmo Sild
1997 9, Lk 450 - 454
Seoses ajakirjaniku süüdimõistmisega solvamises kõigis kolmes
Eesti Vabariigi kohtuinstantsis on Eesti ühiskonnas puhkenud
poleemika solvamise, au ja väärikuse ning sõnavabaduse sisu ümber.
Sellega ...
Jaan Sootak
1997 2, Lk 78 - 84
Eestis kavandatava kriminaalõigusreformi käigus on üks lahendamist
ootavaid küsimusi ka abordi lubatavus või karistatavus. Mõistagi on
abordiprobleem vaadeldav ka meditsiiniõiguse ühe valdkonnana, mis
ootab ...
Margus Kurm
1997 2, Lk 89 - 91
...on
põhimõtteliselt kaks võimalust: (1) koondada kõik
meditsiinisüüteod ühte eriosa peatükki (2) jaotada
meditsiinisüüteod......ühte eriosa peatükki (2) jaotada
meditsiinisüüteod eriosa erinevate peatükkide vahel.
Esimese võimalusega...
Tiina Kompus
2002 2, Lk 96 - 99
Nagu kõik muud psüühilised protsessid, võivad häiruda ka emotsionaalsed seisundid ning nende reguleeriv mõju inimese käitumisele. Seda on arvestanud ka seadusandja, sätestades karistust kergendava asjaoluna ...
Rait Maruste
2001 1, Lk 14 - 22
Euroopa inimõiguste konventsioon (edaspidi Konventsioon) on
rahvusvaheline leping ning esimene, mis tuleks selgeks teha, on selle
õigusakti asend ja tähendus Eesti õiguses. *1 Eesti siseriikliku õiguse ...
Ants Nõmper
2000 7, Lk 435 - 450
...Kooperatiivi
Kirjastus, 1939. *34 H. Kadari. Isikuvastased
süüteod. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus, 1938...
Ants Nõmper
2000 4, Lk 212 - 223
Sissejuhatus
Tallinna vanemprokurör lõpetas oma 15. märtsi 2000. aasta
määrusega osaliselt kriminaalasja nr 98110537. Erinevalt sadadest
teistest kriminaalasjadest, mille lõpetamine kajastub ainult
õiguskaitseorgani ...
Saale Laos
2000 2, Lk 106 - 112
1. Vägistamine kui seksuaalse enesemääramise vastane süütegu
Vägistamise ja ka teiste seksuaalkuritegude koosseisud on uue
karistusseaduse eelnõus nagu ka kehtivas koodeksis kirjas
isikuvastaste süütegude ...
Jüri Saar
2000 1, Lk 14 - 26
1. Sissejuhatus
Inimese surmamine *1 kui isiku
vastu suunatud vägivalla ekstreemseim vorm on kuulunud läbi aegade
levinud käitumisviiside hulka (näiteks rituaalsed verised
vaatemängud, inimeste ohverdamine ...