Kokkuvõte

Keskkonnaõiguses rakendatakse riigi õigustloovate aktide ja üksikotsuste ning keskkonnakasutajate eneseregulatsiooni kõrval nüüdsel ajal üha enam täitevvõimu strateegilisi instrumente nagu majandamiskavad, tegevuskavad, programmid jne. Käesoleva artikli eesmärgiks on keskkonnaseadustiku eelnõu koostamise käigus selgitada, millised on keskkonnaõiguslike kavade kasutamise võimalused Eesti õiguskorras. Iseäranis vajab uurimist, kas ja millistel tingimustel on sääraste kavade alusel võimalik piirata üksikisiku õigusi. Neile küsimustele vastamiseks määratletakse artiklis esmalt kõnealuste kavade olemus haldusõiguse üldosa, täpsemalt halduse tegevusvormide õpetuse seisukohast. Selle alusel on selgitatakse, milliseid üldisi riigi- ja haldusõiguse nõudeid tuleb nende kavade kehtestamisel arvestada ning millised õiguslikud tagajärjed neil on. Autor rõhutab, et siinkohal on võimalik anda vastus vaid keskkonnaõiguslike kavade kui haldustegevuse tüübi kohta. Igal keskkonnaõiguse eriosa kaval või isegi iga kava konkreetsel sättel võib olla oma spetsiifika, mis võib õigustada erilaadset käsitlust.

• haldustoimingud
,
• haldusmenetlus
,
• Keskkonnaõigus
,
• ehitus ja planeerimine
,
• munitsipaalõigus