Menüü

III osa. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimine, muutmine ja lõppemine

Autor:
Number 1994/8
Lk 190-191

Kokkuvõte

4. peatükk. Üldsätted

Võrreldes TsK–iga on ÜS-e III osa struktuur teistsugune. Ühe osana on koos nii tehingute kui esinduse kohta käivad sätted, küll erinevates peatükkides. Põhjuseks on asjaolu, et esinduse kaudu toimub samuti tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimine, muutmine ja lõppemine, seda ainult esindaja vahendusel. TsK–is ei olnud esinduse ja tehingu nimetatud soest koodeksi struktuuris rõhutatud.

Juriidiliste faktide loetelu oli TsK–is antud §–s 5. ÜS–e on seda tehtud §–s 58. Seejuures erineb ÜS-e § 58 küllaltki oluliselt TsK-i §–st5. ÜS-e § 58 lg. 2 kohaselt on õigustoiming õigusliku tähendusega õiguspärane tegu, millele seaduses on antud juriidilise fakti tähendus. Õigustoimingu selline määratlus on erinev senisest õigustoimingu käsitlusest. Õigustoimingu mõistet ei kasutatud TsK-i §–s 5, õigusteoorias on aga käsitletud eraldi õigustoimingutena selliseid õiguspäraseid tegusid, millega küll kaasnesid õiguslikud tagajärjed, kuid mis ei olnud vahetult suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Näiteks võib tuua kirjandus– ja kunstiteoste loomise (TsK § 5 lg. 2 p. 3). Õigustoimingud (enam kasutati terminit „juriidilised toimingud“) olid juriidiliste faktide klassifikatsioonis juriidiliste aktide kõrval teiseks juriidiliste tegude alaliigiks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse