Kokkuvõte

Eesti territoriaalmere ulatuse käsitlemisel on oluline teadvustada, et riigipiir merel kulgeb mööda territoriaalmere välispiiri, mis kehtestati taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal merealapiiride seadusega. Lepingud naaberriikidega (välja arvatud Venemaaga) sõlmiti pärast seda. Põhiseadus kehtestab riigipiiri muutmisele menetlusnõuded, mida merepiiri kehtestamisel ei järgitud. Põhilised mereõiguse terminid ja riikide õigused merel sätestab ÜRO mereõiguse konventsioon (United Nations Convention on the Law of the Sea), millega Eesti ühines 2005. aastal. Merepiir kehtestati põhimõtteliselt kooskõlas viimasega. Eesti piirab rahvusvahelise õigusega talle antud õigusi, kuid kas seda vajalikul määral? Ettepanekud julgeoleku stabiliseerimiseks neid õigusi veelgi piirata ei ole aga põhjendatud, sest meresõiduvabadus, nii nagu ÜRO mereõiguse konventsioon eesmärgiks seab, on kehtiva korraga tagatud. Väinarežiimi kohaldamist ei saa põhjendada lihtsalt sellega, et merealal on teatud geograafilised tunnused. Kehtivad piirangud vajavad Eesti huvide seisukohast ülevaatamist ja põhiseadusliku korraga kooskõlas kehtestamist. Lisaks on artiklis käsitletud teatud mereõiguse terminite kasutamisega tekkinud ekslikke arusaamu, mis vajavad korrigeerimist nii praktikas kui ka õigustekstides.

• mereõigus
,
• Rahvusvaheline õigus