Kokkuvõte

Artikli pealkiri on laenatud Eesti Tööandjate Keskliidu juhilt Arto Aasalt. Tööandjate vaates on Eesti kohtusüsteemil mitmeid plusse, kuid kahjuks ka miinuseid, mille võib mõningase liialdusena kokku võtta lausesse: „Kriminaalmenetluses menetletakse osalejad surnuks ja tsiviilmenetluses vaeseks.“

Hinnanguid kohtusüsteemi tõhususele paigutavad Eesti kohtusüsteemi Euroopa mõistes kõrgliigasse: me panustame suhteliselt vähese osa SKP-st kohtusüsteemi, milles vaidluste läbivaatamise kestus on samas üks Euroopa Liidu lühemaid. Ka lubavad uuringud väita, et kohtusüsteemiga seotud asjaolude parendamine ei tooks kaasa täiendavaid investeeringuid Eestisse. See aga ei tähenda, et kohtusüsteemiga seotud asjaolude parendamisega pole vaja tegeleda.

Autor teeb käeolevas artiklis ettepaneku mitte püüda veelgi kiirendada Eesti kohtumenetlust. See oleks tupiktee, sest väga efektiivne süsteem tingib kohtuasjade arvu kasvu ning põletab läbi meie kõige olulisema ressursi ‒ õigusemõistjad. Kiirendamise asemel tuleks püüda kohtute töökoormust vähendada, suunates asjade lahendamist kohtusüsteemist välja, taaskasutades lahendusi ja lahendeid ning andes rohkem võimalust AI-le ehk kasutades tehnoloogilist dopingut. Artikkel on tõukunud Tallinnas 12. ja 13. oktoobril 2023 toimunud konverentsist „Kohtumenetlused muutuvas ajas: mis jääb ja mis muutub?“, kus väljendati palju innovatiivseid mõtteid menetlusõiguse parendamiseks.

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid