Kokkuvõte

Kohalike ja põliskogukondade (kogukonnad) põlisteadmiste õiguskaitse on osutunud parajaks pähkliks. Vaatamata suurele panusele majandusse ja olulisusele keskkonnaprobleemide lahendamisel, ei ole kogukonnad põlisteadmisetest majanduslikku tulu saanud ega ole õnnestunud ka nende teadmuse kaasamine keskkonnakaitsesse.

Peamistel foorumitel (nt Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (CBD)) pruugitakse põlisteadmiste kasutamise reguleerimisel killustavat ja materialistlikku lähenemist. Näiteks intellektuaalse omandi režiimi eesmärgiks on tehniliste lahenduste kaitse nende majandusliku kasutamise kontekstis. Seevastu kogukondade kollektiivse ja järjepideva innovaatilise tegevuse eesmärgiks on ökosüsteemi kui terviku heaolu. Killustaval ja materialistlikul modaalsusel põhineb ka mehhanism, millega suunatakse ökosüsteemide geneetilisi ressursse (ja seonduvat põlisteadmist) kasutavast tööstustest raha nende ökosüsteemide säilitamiseks.

Laiemalt vaadates viitavad need ebaõnnestumised sellele, et kehtivad omandiõiguse süsteemid, mis on killustava ja materialistlikku lähenemise aluseks, ei toeta põlisteadmise kaasamist, aga ka majandusarengut tervikuna ressursse säästval viisil. Seetõttu võiks väita, et tegemist on omandiõiguste kriisiga.

• omand
,
• Intellektuaalne omand
,
• Keskkonnaõigus