Kokkuvõte

Riigikohus on Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna pädev kontrollima Eesti siseriikliku õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele ning seega selle õiguspärasust põhiseaduse vaatest. Euroopa Liidu Kohus on pädev kontrollima Euroopa Liidu institutsioonide poolt kehtestatud õigusaktide seaduslikkust ning tegema eelotsuseid, mis käsitlevad nii Euroopa Liidu esmase kui ka teisese õiguse tõlgendamist ja teisese õiguse kehtivust. Küsimus on selles, millised on eelnimetatud kohtute kontrollipädevuse piirid olukorras, kus siseriiklikud õigusaktid sisaldavad ka Euroopa Liidu institutsioonide poolt kehtestatud normidega seotud sisu.

Milline on siis see puhtalt riigisisene olukord, mil Riigikohtul on kahtlemata kontrollipädevus, ja millistel juhtudel on meil tegemist normidega, mis on „Euroopa Liidu õigusega seotud“ ning mille puhul võib tekkida oht Euroopa Kohtu ning Riigikohtu pädevuspiiride hägustumisest ja Riigikohtu pädevuse kitsenemisest? Juhul kui siseriiklik kohus Euroopa Liidu õigusega seotud normide eristamisele tähelepanu ei pööra või piiritleb neid valesti, riskib kohus oma pädevuspiiride ületamise ning vale menetluskäigu kasuks otsustamisega. Mõiste „Euroopa Liidu õigusega seotud säte/norm“ käibib seejuures laialdaselt Riigikohtu praktikas just olukorras, kus Riigikohus hindab iseenda pädevuse piire, kontrollimaks mõne sätte põhiseaduspärasust. Mida see mõiste aga tähendab ja kas meil üldse on võtta ühetaoline ja ammendav definitsioon?

• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• Euroopa Liit