Kokkuvõte

Eraõigusliku juriidilise isiku ja tema organi liikme vahelise sisesuhte analüüsil on oluline eristada asjaolu, kas tegemist on kõrgeima organi või juhtorgani liikmetega.

Kapitaliühingutest aktsiaseltsi aktsionärid ja osaühingu osanikud on allutatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 32 tulenevale hea usu põhimõtte järgimise kohustusele. Hea usu põhimõtte järgimise kohustusest on tuletav osanike ja aktsionäride informatsiooni andmise kohustus, samuti hääleõiguse teostamise piirangud ning osanike ja aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõte. Hea usu põhimõttega vastuolus olevate üksikjuhtumite sisustamine on jäetud kohtupraktika ülesandeks. Hea usu põhimõtte järgimise nõue aktsionäride ja osanike omavahelises suhtes ning suhtes äriühinguga tekitab nende vahel spetsiifilise õigusliku seose, mis ei ole vaadeldav tehingulise õigussuhtena.

Kapitaliühingute juhtorgani liikmete puhul on esiplaanil nende käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe vastava äriühinguga. Selle õigussuhte sisu on reguleeritud seaduse ja ühingu põhikirjaga. Juhtorgani liikmete ja äriühingu vahel seadusega reguleeritud õigussuhtest tuleb selgelt eristada nende vahel sõlmitava juhtorgani liikme lepingu alusel tekkivat õigussuhet, mille kehtivus on sõltu otseselt juhtorgani liikmeks olekust. Juhtorgani liikmete poolt peamiste ja spetsiifiliste kohustuste täitmist hinnatakse üldise hoolsuskohustuse alusel. Üldise hoolsuskohustuse kohaselt on juhtorgani liikmed kohustatud tegutsema äriühingu juhtimisel üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Äriühingute juhtorgani liikmete puhul sisaldab see kohustust olla hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning mitte võtta põhjendamatuid riske.

• tsiviilõiguste teostamine
,
• usaldusühing
,
• täisühing
,
• tulundusühistu
,
• Mittetulundusühingud ja sihtasutused
,
• osaühing
,
• aktsiaselts
,
• juhtimine ja vastutus
,
• juriidilised isikud