Menüü

Kokkuvõte

Alates Leedu iseseisvuse taastamisest 1990. aastal on Leedus kehtinud kolm erinevat ettevõtte pankrotiseadust ja kaks erinevat ettevõtte saneerimise seadust ning neid kõiki on korduvalt muudetud. Siiski on õiguslik raamistik kaugel täiuslikkusest ja kõige ilmsem probleem on füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse puudumine.

Käesolev artikkel keskendub põhilistele küsimustele Leedu maksejõuetusõiguses. Sissejuhatusena Leedu maksejõuetusõigusesse keskendutakse pigem õiguspoliitilistele küsimustele, selle asemel, et analüüsida õigustehnilisi reegleid, millest on detailselt vaadeldud ainult tähtsaimaid. Artikli antakse ülevaade juriidiliste isikute maksejõuetusõiguse aluspõhimõtetest Leedus ja nende põhimõtete rakendamise praktikast. Seejuures käsitletakse maksejõuetusmenetluse eesmärke, õigusliku raamistiku arengut maksejõuetusõiguses; saneerimismenetluse ja pankrotimenetluse suhet, maksejõuetu ettevõtte kontseptsiooni, asjaolusid, mis tingivad maksejõuetusmenetluse algatamise; võlausaldajate õigust esitada nõudeid ja panna oma õigusi maksma pärast maksejõuetusmenetluse algatamist; võlausaldajate liike ning juhatuse liikmete, osanike, laenuandjate ja teiste võlgnikuga seotud osapoolte vastutuse küsimusi. Kuna lähitulevikus hakatakse Leedu ettevõtte pankrotiseadust uuendama, on probleeme vaadeldud hetkel kehtiva oleva seaduse ja planeeritavate muudatuste taustal.


Sulge

Sisenege veebiväljaandesse