Kokkuvõte

Käesoleva aasta kevadel möödus 20 aastat Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) ratifitseerimisest Eestis ja Eesti oli 18. maist kuni 22. novembrini 2016 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistuja.

Aastatel 1996–2016 (seisuga 01.10.2016) on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) langetanud 50 sisulist otsust kohtuasjades, kus Eesti riik on olnud vastustajaks, ja leidnud neist 39 korral vähemalt osalise EIÕK rikkumise Eestis. Käesoleva artikli autori arvates ei tasuks neid otsuseid vaadata niivõrd kui Eesti riigi vastu tehtud lahendeid või Eesti riigi hukkamõistmist, vaid pigem kui lahendeid, mis tagavad Eesti inimeste õiguste tõhusama kaitse ametivõimude omavoli vastu ja aitavad kaasa Eesti õigusriigi arengule tervikuna. EIK ei ole veel leidnud, et Eestis esineks süsteemset ja struktuurset inimõiguste korduvrikkumist.

Kui tavaliselt peatutakse EIK Eestit puudutavast praktikast rääkimisel sellel, kuidas see on mõjutanud Eesti õigust, siis käesolevas artiklis analüüsitakse Eesti kohta tehtud EIK lahendite, sh kaudselt Eesti õiguse ja kohtupraktika mõju EIK üldisele praktikale. Autor on käsitlemiseks valinud vaid mõned kõige olulisemad valdkonnad nagu tänapäeva ühiskonna arenguga seotud küsimused (sõnavabadus ja juurdepääs Internetile, rahvusvahelised pered ja lapserööv) ning karistusõiguse, sh Eesti ajaloolise eripäraga seonduva, kriminaalmenetluse ning kinnipeetavate tingimuste aspektid.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused