Kokkuvõte

Idee, et keerukamad ja raskemad kohtuasjad võiksid alguse saada ringkonnakohtust kui teise astme kohtust, on Eestis ringelnud juba mõnda aega. Peamise diskussiooniobjektina nähakse siin võimalikku vastuolu põhiseaduse §-s 149 väljenduva kolmeastmelise kohtusüsteemi printsiibiga. 2016. aastal moodustas justiitsminister põhiseaduse asjatundjate kogu, mida asutava käskkirja kohaselt on kogu ülesandeks selgitada välja Eesti Vabariigi põhiseaduses põhjalikumat analüüsi vajavad teemad ja üksikküsimused ning esitada analüüsivajaduse põhjendused. Läbi viidud analüüs ei jätnud hõlmamata ka põhiseaduse kohtukorraldust puudutavat XIII peatükki.

Käesolev artikkel uurib, millised on (selle autorite meelest) kehtiva põhiseaduse, ennekõike selle §-ga 149 seadusandjale põhiseadusandja poolt seatud kohtukorralduse piirid. Täpsemini otsib artikli esimene osa põhiseaduse kohtukorraldust sätestavate normide sisustamise kaudu vastust küsimusele, kas põhiseaduse § 149 kehtival kujul keelab mingite kohtuasjade algamise teise astme kohtust. Sõltumata sellest, kas asuda seisukohale, et kehtiva põhiseaduse kohtukorraldust sätestavad normid võimaldavad või ei võimalda mingite kohtuasjade algamist teisest kohtuastmest, peab kohtusüsteemi vastaval ümberkorraldamisel täiendavalt arvestama ka põhiseaduse muudest osadest, täpsemini põhiõigusi sätestavatest normidest tulenevate nõuetega. Artikli teises osas sisustataksegi need tingimused, milliste täitmisel vastab – nii kehtiv kui ka kavandatav – kohtusüsteem põhiseaduse põhiõigusi, ennekõike kaebeõigust sisaldavatele normidele (eeldusel, et neid kavandatava reformi raames ei muudeta).

• kohus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused