Menüü

Teekaardidirektiivid kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguste tagajana kriminaalmenetluses. Direktiivid (EL) 2016/800 ja (EL) 2016/1919

Number 2019 /3 | Lk 213-225

Kokkuvõte

Käesolev artikkel on viimane sarjas, mille eesmärk on anda põhjalik ülevaade Euroopa Liidu senistest jõupingutustest kahtlustatava ja süüdistatava õiguste parema tagamise nimel kogu liidus. Esimene artiklis vaadeldavatest direktiividest – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi – kandis teekaardis alles viiendat järjekorranumbrit (ehk tegemist oli meetmega E). Seetõttu ei pööratud selle väljatöötamisele pikka aega mingit tähelepanu. Teine direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1919, 26. oktoober 2016, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses – oli küll teekaardis esitatud nimekirjas eespool meetmena C, kuid kuivõrd riigi õigusabi regulatsioon tähendas mitmele riigile rahaliste kohustuste lisandumist, eelistati selle teemaga tegeleda eraldi üldisest õigusest kaitsjale alles viimases järgus. Käesolevas artiklis annavad autorid ülevaate mõlema direktiivi sisust ning mõjust Eesti õigusele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse