Menüü

Ex archivo. Vaimu ja võimu kokkupuude Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 1936. aasta kevadel. Professor Artur-Tõeleid Kliimanni peale esitatud kaebuse menetlemine

Number 2019 /6 | Lk 435-440

Kokkuvõte

Üliõpilaste poolt õppejõudude peale kaebamine või ülemate poolt ülikoolide ja õppejõudude ähvardamine on tõenäoliselt sama vanad nähtused kui ülikoolid ise. On ju ülikool vaba vaimu kants (teinekord ka revolutsiooni pesa) ja akadeemilise kogukonna väljendatud mõtted ei tarvitse olla võimudele alati vastuvõetavad. Modernne riik siiski üldiselt tunnustab akadeemilist vabadust.

23.–25. veebruaril 1936 toimus Eestis rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumise ja uue põhiseaduse väljatöötamise toetuseks. Pea kaks aastat autoritaarselt valitsenud Konstantin Päts soovis hakata riiki tagasi juhtima vähemalt väliselt põhiseaduslikule alusele. Tartu ülikooli õigusteaduskonnas õpetas sel ajal avalikku õigust noor professor Artur-Tõeleid Kliimann (1899–1941). 17. veebruaril 1936 valis teaduskonna nõukogu ühehäälselt Kliimanni uuesti korraliseks professoriks. Sellegipoolest riigivanema poolt ametisse kinnitamine venis. Kliimann kinnitati administratiivõiguse ja -protsessi õppetooli korraliseks professoriks alles sama aasta 27. novembril. Üheks viivituse põhjuseks võib olla Kliimanni kartmatus akadeemiliselt tegeleda riigiõiguse aktuaalprobleemidega, mh vaagida õppetöös Pätsi valitsuse seaduslikkust. Rahvusarhiivis riigikantselei arhiivifondis (f 31) leidub toimik kirjavahetusega, milles oli teemaks Kliimanni kahtlane tegevus. Artiklis on ära trükitud enamik õhukeses toimikus leiduvaid dokumente.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse