Menüü

Kokkuvõte

Võitlus Covid-19 pandeemia vastu on riikidele kahtlemata suur väljakutse. Elude kaitsmiseks avaldatakse survet võtta meetmeid, mis paratamatult hõlmavad inimõiguste ja põhivabaduste piiramist. Seetõttu on mõned riigid pidanud vajalikuks kasutada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 15 erandiklauslit. Erandit võib pidada riikide võimaluseks loobuda konventsioonist tulenevatest kohustustest teatud ajaks. Seega annab artikkel 15 riikidele konventsiooniga ühinemisel justkui kindlustuspoliisi, et erandjuhtudel võidakse võtta meetmeid, mida muidu võidakse pidada ebaproportsionaalseteks.

Mõned õigusteadlased peavad Covid-19 pandeemiat nn ideaalseks hädaolukorraks. Seega väidetakse, et kui artikli 15 kohaldamine pole selles olukorras asjakohane, siis millal see üldse oleks. Samas on ka teise koolkonna esindajaid, kes vaidlevad vastu, viidates võimalusele kohaldada erakorralisi piiranguid ja meetmeid seaduse reservatsiooni alusel. Tõepoolest, enamik konventsiooni õigustest, mille liikmesriigid on peatanud vastuseks Covid-19 pandeemiale, võimaldavad erandeid, näiteks erandid tervise või avaliku korra kaitseks. Veelgi enam, Eesti õigusest lähtuvalt on suur tõenäosus, et ka teistel Euroopa Nõukogu liikmesriikidel on eriolukorda käsitlevad õigusaktid, mis annavad juba teatud alused piiravamate meetmete ajutiseks kohaldamiseks või et selline õigus tuleneb põhiseadusest.

Autori analüüsi kohaselt on erandi kohaldamine Covid-19 pandeemia ajal legitiimne ja kui riik on otsustanud kohaldada artikli 15 erandiklauslit, tuleb hoolitseda selle eest, et kavandatavad meetmed oleksid proportsionaalsed, hädavajalikud ja ajutised. Ainus inimõigus Covid-19 pandeemiaga võitlemisel, mille puhul on klausli kohaldamine autor arvates põhjendatud, on artikli 5 lõike 1 punkt e ehk seaduslik kinnipidamine. Eneseisolatsiooni, karantiini ja hooldekodude sulgemise kehtestamisel kohaldatakse eelkõige kinnipidamist, mitte liikumisvabaduse piiramist. Artikli 5 lõike 1 punkti e kohaldamine ilma artiklit 15 kohaldamata loob väga huvitava pretsedendi õiguse laiaulatuslikuks tõlgendamiseks. Muude inimõiguste osas leiab autor, et artikli 15 kohaldamine võib olla põhjendamatu.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse