Menüü

Kokkuvõte

Eesti õiguskorrale on omane era- ja avaliku õiguse eristamine. Õiguskirjanduses on selgitatud, et avalik õigus ja eraõigus on omavahel seotud, ning näitena tuuakse olukord, kui keeld sisaldub avalik-õiguslikus normis, kuid tehingu tühisuse sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatav tagajärg ei tohi saabuda.

Õiguskirjanduses tuuakse välja, et TsÜS § i 87 kohaldatakse siis, kui kusagil mujal ei ole keelu rikkumise tagajärge sätestatud. Samas tõuseb TsÜS § 87 kohaldamisel mitu küsimust. Esmalt, mida tuleks mõista seadusena TsÜS § 87 mõttes? Keelud võivad paikneda sellistes õigusaktides, mida tavaliselt ei nimetata seaduseks. Samuti tõuseb TsÜS § 87 kohaldamisel küsimus, mida tuleks mõista keeluna TsÜS § 87 mõttes. Viimaks ei tulene TsÜS § st 87 seda, millal tehing rikub keeldu, ja seda, kuidas mõjutab keelu hilisem äralangemine või kehtestamine tehingu kehtivust.

Artiklis uuritakse, milliste kriteeriumite abil on võimalik tuvastada, kas avalik-õigusliku keelu rikkumine toob kaasa tehingu tühisuse TsÜS § 87 alusel või mitte. TsÜS § 87 üheks allikaks oli Saksa tsiviilseadustiku § 134. See sätestab, et tehing on tühine, kui see tehing rikub seaduslikku keeldu, kui seadusest ei tulene teisiti. Niisiis analüüsitakse artiklis lisaks Eesti kohtupraktikale ja õiguskirjandusele ka Saksamaa Liitvabariigi ülemkohtu otsuseid ja tuginetakse Saksamaa õiguskirjandusele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse