Menüü

Kokkuvõte

Käesolevas artiklis võetakse vaatluse alla põgenike ja rändega seonduv rahvusvahelis-õiguslik raamistik. Rände reguleerimine ja piirirežiimi kujundamine on poliitiliselt ülitundlikud teemad, kuid oluline on samas silmas pidada, et rahvusvahelise ja Euroopa õiguse mõttes pole tegu õigusvaba ruumiga. Rahvusvaheline õigus seab ette raamistiku, mille raames riik teostab oma suveräänset poliitikat, olles seejuures eelkõige kohustatud siduvalt kokkulepitud inimõigustest kinni pidama. Tuleb aga jätkuvalt eristada õiguslikke kohustusi, mis kehtivad de lege lata, ja neid ideid, mida asüüliõiguse laiendamise aktivistid sooviksid näha kehtimas, de lege ferenda (kusjuures mõned võivad oma ideaalõigust teinekord isegi presenteerida kehtiva õigusena ka siis, kui see seda pole). Nii on riikide endi käes jätkuvalt võimalus alles hoida praegu kehtiv normatiivne vahetegu kaitset väärivate poliitiliste pagulaste ja õiguslikus mõttes (de lege lata) kaitset mitteväärivate majandusmigrantide vahel. Teisiti öeldes jääb iga riigi suveräänseks otsuseks, kui palju migrante, kes pagulasstaatust ei taotle või sellele ei kvalifitseeru, oma territooriumile sisse lasta.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse