Menüü

Kokkuvõte

Selles artiklis annavad tooni minu teadmised ja kogemused Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokraatiale osaks saanud tagasilöökidest. Arutlen demokraatlikult valitud autokraatlike süsteemide tõusu üle ja kaalun nende muutuste mõningaid tagajärgi. Eelkõige keskendun autokraatia kasvu suhtelisele nähtamatusele, mis on muu hulgas tingitud sellest, et autokraatlikud muutused toimuvad järk-järgult; et nende tõeliselt ebasoodsad tagajärjed tulenevad eriilmeliste muutuste vastastikusest koostoimest; et formaalselt institutsioone ei lammutata, kuid kaotatakse nende algne tähendus; ja et rünnakud demokraatia tugisammastele ei toimu ühesuguse tempoga. Kokkuvõttes jõuan kahe järelduseni autoritaarsete pöörete kohta Kesk- ja Ida-Euroopas: neist esimene puudutab põhiseaduste formaalse ülesehituse suhteliselt tagasihoidlikku mõju ja teine käsitleb „üleminekuparadigma“ lõppu.


Sulge

Sisenege veebiväljaandesse