Sulge
Tänapäevased inimõiguste alased konventsioonid omavad klausleid, mis sisaldavad endas selgelt väljendatud kohustust respekteerida ja tagada nende tekstides leiduvad inimõigused. Näiteks võiks tuua nii tsiviil- ja poliitiliste õiguste pakti art. 2(1), Ameerika inimõiguste konventsiooni art. 1(1), Aafrika inimese ja rahvaste õiguste põhikirja art. 1 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni art. 1.
Et Eesti Vabariik on ratifitseerinud ja ratifitseerimas mitmeid
inimõigusi sisaldavaid lepinguid, oleks vaja tähelepanu pöörata
sellele, kuidas meie õigussüsteem vastavad õigused tagada suudaks.
Eelpoolnimetatud klauslid on seotud selliste kohustuste aladega nagu
ratione loci, ratione personae ja ratione materiae. Kaks esimest
faktorit tulevadki käesolevas artiklis arutusele. Esimene neist
väljendab riigi nn. geograafilist jurisdiktsiooni. On selge, et riik,
ühinenud mingi õiguslikult siduva lepinguga, peab täitma selles
sisalduvaid tingimusi oma territooriumil. Kas on aga juhtumeid, mil
riik on oma kohustustega seotud ka väljaspool suveräänset
territooriumi, mis tähendaks ekstraterritoriaalsuse põhimõtte
kasutamist?