Kokkuvõte
22. september on alates aastast 2007 Eestis
riiklik tähtpäev – vastupanuvõitluse päev –, mida on jõutud
ajakirjanduses ka Otto Tiefi valitsuse päevaks nimetada. Sel päeval
mälestatakse Eestis kõiki neid inimesi, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal
püüdsid taastada Eesti riiklikku
iseseisvust. Võttes 22. septembril 2014 kätte päevalehed, on huvitav
märgata, et sel päeval tähistab sünnipäeva mitu meie kultuurile olulist
inimest. Minu jaoks on vastupanuvõitluse üheks osaks vastupanu laiemas mõistes,
mille üheks ülioluliseks osaks on olnud ja on kultuuriline eneseteostus, eriti
kui seda on tulnud teha sageli olusid ja keskkonda trotsides. Täna meenutavad
ajalehed, et ümmargused sünnipäevad aastal 2014 on vastupanuliikumises osalenud
ja selle eest poliitvangipõlve kannatanud Mart-Olav Niklusel (snd 1934),
kirjanik Helga Nõul (snd 1934) ja kirjamehel-kirjastajal Hellar Grabbil (snd
1929). Kuid kui meenutada juba meie hulgast lahkunuid, siis tasub kindlasti
sellel päeval sündinutest meelde tuletada 1944. aastal Jüri Uluotsa ja Otto
Tiefi läheduses olnuid, kelle hulgas olid nii rahvusvahelise õiguse spetsialist
professor Nikolai Kaasik (1900–1950) kui ka korporatsiooni Rotalia
järjepidevuse üks kandjaid jurist Heikki A. Leesment (1914–2005).
Kui me tahame enda jaoks avada
vastupanuvõitluse päeva ajaloolist tausta, siis ei saa kindlasti mööda minna konkreetsetest
isikutest ja nende omavahelisest koostööst juba aastaid enne saatuslikku sügist
1944. Jüri Uluotsa ja Otto Tiefi sidusid kindlasti ühine üliõpilaspõlv
Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, kui nad mõlemad kuulusid korporatsiooni
Rotalia asutajate hulka. Nemad olid korporatsioonis Rotalia valitsenud
rahvusliku vaimu kandjad. Korporatsiooni keskne ideoloog oli loomulikult
J. Uluots, kuid Otto Tiefil oli samuti alati kaalukas sõna kaasa öelda.
Vastupanuvõitluse ajalugu maailmas laiemalt tunneb väikse vastupanurühma
fenomeni, mis on seotud saatuslikel hetkedel kitsa sõpruskonnaga. Nii oli see
ka Eestis, sest just kõige kriitilisematel hetkedel nii enda kui ka riigi jaoks
sai J. Uluots usaldada inimesi, kelles ta oli lõpuni kindel. Seetõttu oli
ka korporatsiooni Rotalia liikmetel Eesti riigi õigusliku järjepidevuse
hoidmisel mängida eriline roll, mis tegelikult veel ootab süvauurimist.
Uurimist vajaks veel ka Heikki A. Leesmendi
roll nii aastatel 1939–1944 kui ka 1945–1989. Pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna
üliõpilaseks saamist sai Heikki A. Leesmendist ka korporant. 1935. aastal liitus Heikki A. Leesment
korporatsioon Rotaliaga ning osales aktiivselt Tartu Üliõpilaskonna juhatuses
nii sekretärina kui ka mitu korda abiesimehena. 1938. aastal korraldas ta Eesti
üliõpilaste osavõttu Debreceni ülikooli suvekursustest Ungaris, 1939. aastal
esindas Eesti meeskonda Viinis üliõpilasolümpiaadil. Ta esindas Eestit
Soome-Eesti-Läti-Leedu (SELLi) konverentsidel, laulis akadeemilises meeskooris
ning oli kaks aastat selle esimees. Korp! Rotalias osales ta intensiivselt,
olles nii noortevanem kui ka esimees. Kui Nõukogude Liidu okupatsioon 1940.
aastal sulges akadeemilised intiimorganisatsioonid, valiti Heikki A. Leesment
korp! Rotalia usaldusmeheks.Tuleb tunnistada, etoma ülesannet
võttis ta tõsiselt ja tal oli ka õnne näha ära uued ajad, kui ta sai uuesti
tulla vabasse Eestisse. Aga esialgu viispõgenikutee ta septembris 1944
Eestist Rootsi, kus ta töötas kuni ümberasumiseni USA-sse 1950. aasta suvel.
Juba Rootsis osales ta aktiivselt eesti ühiskonnas, lauldes Stockholmi Eesti
Meeskooris, olles Eesti Rahvusnõukogu liige ning kuuludes ajalehe Välis-Eesti
kolleegiumi. Heikki A. Leesment oli korp! Rotalia taaselustaja Rootsis. Rahvuslikus liikumises aktiivset tööd jätkas ta USA-s ja Kanadas
elades .
Heikki A. Leesment oli
kaheksa aastat USA Eesti Rahvuskomitee esimees. Oma ametis jõudis ta esineda ka
USA Kongressis Eesti okupatsiooniga seotud küsimustes. Kindlasti oli seegi
üheks teguriks, et USA kunagi ei tunnustanud Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu
poolt. Heikki
Leesment oli ka Ühendatud Balti Ameerika Komitee asutaja
ja esimees.
Üks väga õnnelik päev Heikki A.Leesmendi elus:
Rotalia korporatsiooni vapi all koos poegade Heikki ja Hendrikuga
Seoses korporatsiooniga
Rotalia oli üheks väga oluliseks hetkeks Heikki A. Leesmendi jaoks võimalus
tulla tagasi oma ülikoolilinna Tartusse. Kui korp! Rotalia 1989. aastal Eestis
taastati, oli ülimalt sümboolne, et Heikki A. Leesment Rotalia usaldusmehena
aastast 1940 võis oma volitused üle anda oma kaasvendadele Tartus samas majas
Tähe tänaval, kus talle need ligi 50 aasta eest anti. Selle ajaloolise sündmuse
juures oli ka üks perekondlik moment. Nimelt oli Heikki A. Leesment 1941.
aastal Eestis abiellunud meie kuulsa korvpalluri ja korvpallitreeneri Ilmar
Kullami õe Helviga, kellega tal oli kolm last: tütar Hele Kristin ning pojad Hendrik
ja Heikki. Tema mõlemad pojad, arstiks õppinud Hendrik ja juristiks saanud
Heikki, olid samuti isa jälgedes astunud korporatsiooni Rotalia liikmeks. Mäletan hästi Heikki A. Leesmendi sisemist uhkust poegade üle. Meil oli
sel teemal esmakordselt temaga juttu, kui ta tuli Eestisse oma volitusi
korporatsioonis Rotalia üle andma .
2014. aasta varane sügis
on olnud korporatsioonile Rotalia keeruline, sest ajal, kui mõeldi oma auväärse
vilistlase Heikki A. Leesmendi (ka Rotalia auvärvipaela kandja) 100. sünniaastapäevale,
mis väga sümboolselt langes kokku vastupanuvõitluse päevaga, tuli
14. septembril 2014 korporatsiooni kurb uudis, mida ei osatud oodata:
raske haigus oli murdnud tema poja Heikki H. Leesmendi (1944–2014). Heikki H.
Leesment oli sündinud veel Eestis (Viljandis nagu isagi), kuid juba
neljanädalaselt sai temast sõjapõgenik. Saanud USA-s juristiks, töötas ta 28
aastat advokaadina (esindas New Jerseys ka riigiameteid), kust sai lõplikult
pensionile alles aastal 2001. Kuid Eestiga sidus ta end juba tunduvalt varem.
Nii sai temast juba 1992. aastal Vancouveris elanud inseneri Valmar Tamme
kutsel firma Columbia-Kivi üks asutajaid ja USA-s elavate investorite esindaja
Eestis. 1994. aastal tuli Heikki H. Leesment esialgu pooleks aastaks USA
advokatuuri esindajaks Tartusse ja nii sai temast lisaks Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna õppejõud – see oli amet, mida ta pidas järjepidevalt tervelt
kaks aastakümmet.
Ameerika õigusterminoloogia valiksõnastik (Tartu, 1997) on tänaseni
nõutud õppevahend tulevaste juristide jaoks
Puutudes kolleeg Heikki
H. Leesmendiga kokku kahe aastakümne jooksul ja tehes Tartu ülikoolis töötamise
ajal tihedat koostööd, on minul jäänud isast ja pojast Leesmendist kummitama
kaks lugu, mida ei tahaks jätta vaid enda teada. Esimene lugu, mida Heikki H.
Leesment mulle Tartus jutustas, oli lugu sellest, kuidas isa ta noore mehena
Euroopasse saatis. Kui Eestisse sõita ei saanud, siis innustas Heikki A.
Leesment poegi käima tutvumas Euroopaga. Sel reisil oli juhtunud üks lugu, mis
pani ka Heikki H. Leesmendi enam mõtlema nii globaalse eestluse üle kui ka
eestlaseks olemise sisu üle. Kui ta reisis parajasti sõpradega USA-st
Baierimaal, või oli see Austrias, vaatas Heikki H. Leesment oma reisi
planeerides ikka ka Rotalia liikmete aadressiraamatusse, et vahel põigata sisse
mõnda eestlaste peresse. Nii juhtus kord ühes linnas (mille nimi oli vist ka
jutustajal meelest läinud), kuhu noored mehed jõudsid, järgmine stseen. Heikki
H. Leesment helistas telefoniputkast mingile numbrile, mis oli talle kas
isa-ema poolt kaasa antud või siis võetud Rotalia aadressiraamatust, ja sai
kutse koos sõpradega tulla õhtusöögile eestlaste juurde. Kui Heikki H.
Leesmendi sõbrad pärisid, kas ta tunneb isiklikult küllakutsujaid eestlasi,
siis said nad vastuse, et ta ise ei tunne neid inimesi üldse. Kui noored
ameeriklased küsisid, mida oli Heikki H. Leesment siis nendele inimestele
öelnud, et viimased kohe tema koos sõpradega enda juurde külla kutsusid,
vastanud tema: „Ma ütlesin, et ma olen eestlane.“ Mustanahaline sõber olevat
vaid vangutanud pead ja imestanud: „Aga kui mina ütleks kuskil, et mina olen
ameeriklane...“.
Eestlaseks olemise
küsimus oli nii Heikkile, tema vennale Hendrikule kui ka õele Hele Kristinile
lapsepõlvest peale ema-isa poolt selgeks tehtud. Kui Heikki hakkas Tartu
Ülikoolis noortele juristidele õpetama angloameerikalikku arusaamist
eraõigusest ning andma edasi teadmisi ameerika õigusterminoloogiast, siis tuli
tal selleks koos kolleegide Liina
Soobiku ja Hannes Veinlaga koostada sõnastik, mis aastal 1997 Tartus välja anti
( Ameerika õigusterminoloogia valiksõnastik. Heikki Leesment, Liina Soobik, Hannes Veinla (koost.).
Tartu: Juristide Täienduskeskus 1997, 67 lk). Heikki H.
Leesment oli üldse väga uhke selle üle, et sai töötada ülikoolis, kus oli
õppinud juristiks tema isa Heikki A. Leesment. Ameerika õigusterminoloogia
sõnaraamatule kirjutas ta väikse sissejuhatuse ja pühendas selle sõnaraamatu
oma vanematele imeilusa pühendusega „Ma pühendan selle raamatu oma vanematele,
kes kasvatasid mind eestlaseks“.
Lõpetuseks tasub meelde tuletada, et 22.
septembril 2014 meenutame vabadusvõitluse päeval jurist Heikki A. Leesmenti
(1914–2005), kelle sünnist möödus just sel päeval sajand, ja samuti tema poega
jurist Heikki H. Leesmenti (1944–2014), kes jääb meie jaoks alati
seitsmekümneseks nooruslikuks härrasmeheks ja heaks kaaslaseks. 20. septembril
2014 jätsid kaasvennad korporatsioonist Rotalia Tartus Tähe tänava konvendis
hüvasti Heikki H. Leesmendiga ja samal õhtul toimus konvendis lahkunud
kaasvenna auks mälestusõhtu, kus noorematele meenutati tema tegemisi.