Menüü

Kokkuvõte

Perevägivald on mitmetahuline nähtus, hõlmates sotsiaalset, psühholoogilist, meditsiinilist ning kahtlemata ka juriidilist sfääri. Viimatinimetatul on täita kaalukas roll abistada ja kaitsta ohvrit ning kohaldada erinevaid mõjutusvahendeid vägivallatseja suhtes. Nimetatud ülesande täitmisel aitab juristi lisaks seadusele ka tema enda (tegevusvaldkonnast tulenev) arusaam perevägivalla ohtlikkusest, mõjusatest lahendamismeetoditest ning olemasolevate õigusaktide tõhususest kõnealuse probleemiga tegelemisel.

2014. aasta novembris/detsembris viidi Norra finantsmehhanismi ja Eesti Sotsiaalministeeriumi poolt toetatud projekti „Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhtevägivalla tõkestamiseks Eestis“ raames läbi üleriigiline õiguspraktikute ekspertküsitlus, millele vastas 203 spetsialisti: 122 tegevjuristi (prokurörid, advokaadid, kohtunikud jt õigusspetsialistid) ja 81 politseiuurijat. Kuna perevägivalla tase on Eestis ohtlikult kõrge ning senised lahendused vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks ei ole olnud piisavad, püstitati kõnealuse küsitluse eesmärgiks selgitada välja juristide valmisolek ja suutlikkus perevägivalda ennetada, tõkestada ja teha koostööd teiste institutsioonidega ning uurida, mida ette võtta praeguses olukorras, kui palju sõltub juristidest ning praegusest õigusaktidest.

Käesolevas artiklis otsitakse juristide küsitluse tulemustele toetudes lahendusi, millised juriidilised meetmed aitaksid kõige tõhusamalt kaasa perevägivalla ennetamisele ja tõkestamisele. Artikli autorid annavad endale aru, et perevägivalla kui väga mitmetahulise probleemi lahendused ei saa peituda ainuüksi juriidikas, kuid kindlasti on ka õigusel siin enam potentsiaali, kui me senini oleme seda näinud.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse