Menüü

Kokkuvõte

Mitmes Euroopa Liidu riigis täidavad kõrgemad kohtud teiste ülesannete hulgas ka valitsusele õigusloome ettepanekute kohta nõu andva asutuse rolli. Ka Riigikohtul, kelle põhiülesanneteks on teadupärast kohtulahendite läbivaatamine kassatsiooni korras ning põhiseaduslikkuse järelevalve, on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusest (PSJKS) ja aja jooksul välja kujunenud praktikast tulenevalt ülesandeid, mis väljenduvad oma seisukoha avaldamisena juba õigusloomeprotsessis.

Nii saab Riigikohtu nõuandev roll õigusloomeprotsessis realiseeruda kaudselt, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna (ning ka üldkohtuna) tehtud kohtulahendite kaudu. Lisaks võib Riigikogu PSJKS § 71 kohaselt esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine on otsustava tähtsusega Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduseelnõu vastuvõtmisel. Kolmanda võimalusena osaleb Riigikohus seaduseelnõude ja nende väljatöötamiskavatsuste kooskõlastamise etapis arvamuse esitajana. Nii on kujunenud olukord, kus Riigikohtul võib tekkida võimalus nii mõndagi õigusakti analüüsida selle eri küpsusastmetes.

Artiklis vaadeldakse lähemalt Riigikohtu selliseid nõuandvaid funktsioone õigusloomes nagu seisukoha ja arvamuse andmine, nende realiseerumist senises praktikas ja võimalikke nõuandva tegevusega seonduvaid kitsaskohti.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse