Menüü

Kokkuvõte

Kui prokuröriameti eelduseks ja baasiks on alati olnud head kriminaalõiguslikud teadmised, siis viimase aja muudatused nii õigusloomes kui ka ühiskonnas laiemalt sunnivad prokuröre kohanema olukorraga, kus tuleb hästi orienteeruda ka teistes õigusvaldkondades. Kriminaalmenetlus on viimaste aastatega väga palju muutunud. Üha enam püütakse selles hõlmata mitte üksnes karistusõiguslikus vaates inimese süü ja vastutuse küsimust, vaid ka probleeme, mis puudutavad hoopis tsiviil- või haldussuhteid. Aina rohkem ja rohkem puutuvad prokurörid kokku keerukate tsiviilhagidega, mille koostamisel tuleb kannatanuid nõustada; avalik-õigusliku nõudeavalduse sissetoomine kriminaalmenetlusse tingib lisaks vajaduse omada head ülevaadet haldusõiguse valdkonnast; majanduskuritegude kohtueelse menetluse juhtimine eeldab sageli põhjalikke teadmisi nii Euroopa Liidu õiguse kui ka riigisisese maksusüsteemi kohta. Seda loetelu võiks jätkata veel pikalt.

Artiklis tutvustakse lugejale veidi seda maailma, millega prokurörid tänases Eestis iga päev kokku puutuvad, millised ootused ja lootused neile pandud on ning kas üks lihast ja luust inimene ‒ kes ka prokurör esmajärjekorras eelkõige on ‒ on üldse võimeline sellistele ootustele vastama.


Sulge

Sisenege veebiväljaandesse