Menüü

Kokkuvõte

Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon (edaspidi: Istanbuli konventsioon) on esimene naistevastase ja lähisuhtevägivalla teemaline õiguslik vahend Euroopa rahvusvahelises õiguses, mis paneb selle osalisriikidele kindlad kohustused. Eesti allkirjastas konventsiooni 2014. aasta detsembris ning konventsioon jõustus meie suhtes 2018. aasta jaanuaris. Seega on Eestil olnud peaaegu üheksa aastat aega muuta oma õiguskord konventsiooni nõuetele vastavaks.

Muuhulgas paneb konventsioon osalisriikidele kohustuse luua era- ja avalik-õiguslikke meetmeid. Eraõiguslikud meetmed seonduvad näiteks sunniviisiliselt sõlmitud abielude lõpetamise, aga ka lapse ja vanema vaheliste õiguste kindlaksmääramisega. Avalik-õiguslike meetmete all on silmas peetud karistusõiguse valdkonda jäävaid seadusandlikke meetmeid. Konventsioon kohustab osalisriike sanktsioneerima konventsioonis kirjeldatud teatud tegusid, kuid see ei eelda osalisriikide poolt ilmtingimata uute seadusesätete loomist. Mõeldav on ka olemasolevate sätete täiendamine. Konventsioonis sätestatu on n-ö miinimumnõuded, s.t konventsiooniosalistel on lubatud luua konventsioonis sätestatust rangemaid, kuid mitte leebemaid norme. Konventsiooni alusel loodavate õigusnormide sõnastused peaksid olema sooneutraalsed, kuid see ei tohi takistada osalisriike soospetsiifilisi sätteid loomast.

Osalisriikide õiguskordade konventsioonile vastamise kohta koostab variraporteid Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivallaga võitlemise ekspertrühm (ingl Group of Experts on Action against Violence against Women and Domestic Violence; edaspidi: GREVIO). Eesti on esitanud GREVIO-le esialgse raporti konventsiooni nõuete täitmise kohta 30. aprillil 2021. 2022. aasta 17. novembril avaldas GREVIO variraporti Eesti kohta.

Käesolevas artiklis analüüsitakse, mis osas Eesti õiguskord vastab konventsiooni nõuetele ja mille puhul esineb veel puudujääke. Läbi põgusa võrdluse Soome ja Rootsi õigusega pakub autor välja viise, mis võiksid aidata ületada mõningaid vajakajäämisi konventsiooni nõuete ülevõtmisel meie seadustesse.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse