Tulemused võtmesõna otsingule: "õigusemõistmine"
Julia Vahing
1998 5, Lk 250 - 255
Euroopa Liiduga ühinemise es staadiumis on Eestis seni
suhteliselt vähe tähelepanu pööratud Euroopa Ühenduste Kohtu
rollile ühenduse õiguskorras ja tema tegevuse võimalikule mõjule
Eesti ühinemisel ...
Meris Sillaots
1998 1, Lk 20 - 22
Viimasel ajal on Eestis palju vastakaid arvamusi tekitanud igivana
küsimus sellest, kuidas peaks kohtunik õigust tõlgendama ja
rakendama. Laialdast tähelepanu on seejuures pälvinud seaduse sätte
ja ...
Norman Aas
1999 2, Lk 54 - 58
Seoses toimuva kriminaalõigusreformiga on prokuröride
kriminaalmenetluslike funktsioonide määratlemise kõrval samavõrd
tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutumine kaasaegse
demokraatliku ...
Heinrich Schneider
1999 9, Lk 414 - 424
...seadusandja ja kohtud
täidavad erinevaid funktsioone ning õigusemõistmine toimub
kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, ei tekita......just sellepärast, et ainuüksi tema
ülesandeks on õigusemõistmine. Põhiseadus sõnastab
kategooriliselt, et õigust mõistab...
Irene Kull
1999 9, Lk 444 - 448
Seaduste kehtestamise põhjuseks on tavaliselt soov lahendada
ühiskonna ette kerkinud probleeme. Ühiskond muutub kiiresti ja
õigluse tagamiseks peab õigus toimunud muutustega kohanema.
Muutustega arvestamist ...
Triin Raudsepp
1999 6, Lk 269 - 275
...kohtu
sõltumatust ja erapooletust. Aus ja õiglane õigusemõistmine ei ole
aga mitte üksikute institutsioonide poolt......kohtu
sõltumatust ja erapooletust. Aus ja õiglane õigusemõistmine ei ole
aga mitte üksikute institutsioonide poolt...
Julia Vahing Laffranque
1999 6, Lk 303 - 309
1. Kehtiv põhiseadus ja selle võimalikud muudatused põhiseaduse
kohtu ja tsentraliseeritud konkreetse normikontrolli seisukohalt
1.1. Praegune olukord
Kuigi teatud määral teostati põhiseaduslikkuse ...
Kerdi Raud
1999 4, Lk 208 - 210
Ajendatuna Uno Lõhmuse artiklist infolehes „Õigus teada“, milles
kirjeldatakse erinevate maade kõrgemate kohtute otsuste stiilisi
eripärasid, käsitleb käesolev kirjutis Euroopa Ühenduste Kohtu
(Court ...
Erika Ilves
1999 3, Lk 106 - 109
Kahekümnendal sajandil kasutusel olevates õiguse definitsioonides on
sõnale „riik“ kindlustatud eriline koht. Riik on õiguse allikaks
ja tagajaks. Ilma riikliku sunni rakendamise võimaluseta polekski
nagu ...
Uno Lõhmus
1999 1, Lk 10 - 12
Kaheksakümmend aastat on möödunud Eesti riigi ametiasutuste
loomisest. Nende hulgas on justiitsministeerium üks tähtsamaid.
Eesti oma kohtusüsteem on samas eas, kuid Riigikohtul kulub veel
aasta, ...
Paul Varul
1999 1, Lk 2 - 4
Olles pidamas justiitsministeeriumi 80-ndat aastapäeva,
juubelisünnipäeva, kuna 80 aastat tagasi asutati kohtuministeerium,
ja rääkides Eesti õigussüsteemi taastamisest, oleme omapärases
olukorras, ...
Marika Linntam
2002 1, Lk 3 - 10
Juristid ei saa tänapäeval mööda vaadata moraaliteooriatest ning õigluse käsitlustest. Õigluse idee peaks õigussüsteemis kajastuma nii seadusandja loodavates õigusaktides kui õigusemõistja otsustustes ...
Kadri Sirg
2001 9, Lk 626 - 634
1. Sissejuhatus
Kohe alguseks tuleb öelda, et Euroopa Liidu direktiivide otsese
õigusmõju tähtsus õigustekaitsevahendina on vaieldav.
Akadeemilises kirjanduses on väidetud, et otsese õigusmõju doktriin
on ...
Andra Pärsimägi
2001 8, Lk 562 - 571
Uitmõtted
1. Twinning
4.–10. juunini 2001 oli Eestis pretsedenditu olukord – eranditult
kõik II astmes haldusasju arutavad kohtunikud tutvusid
Twinning’u projekti raames Hamburgis kohaliku
halduskohtupidamisega ...
Andra Pärsimägi
2001 8, Lk 562 - 571
Uitmõtted
1. Twinning
4.–10. juunini 2001 oli Eestis pretsedenditu olukord – eranditult
kõik II astmes haldusasju arutavad kohtunikud tutvusid
Twinning’u projekti raames Hamburgis kohaliku
halduskohtupidamisega ...
Hannes Vallikivi
2001 6, Lk 399 - 407
1. Euroopa inimõiguste konventsiooni asend Eesti õigussüsteemis
Riigikogu ratifitseeris inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni ehk Euroopa inimõiguste konventsiooni (edaspidi
EIÕKonv, hõlmab ...
Jaanika Erne
2000 5, Lk 300 - 311
Nende taotlemine ja mõju siseriiklikule õiguskorrale
Tõstatades küsimuse siseriiklike kohtute seisundist Euroopa
õigusruumis, nähtub, et Euroopa Liiduga liitumist ette valmistades
on siiani tagaplaanile ...