Menüü

Kokkuvõte

Rahvusvahelise majandusõiguse areng on kaasa toonud küsimuse, kas riikide ja eraõiguslike isikute vahelisi piiriüleseid suhteid reguleerib rahvusvaheline avalik või rahvusvaheline eraõigus või kas neil kahel valdkonnal saabki enam vahet teha. Praktikas avaldub rahvusvahelise avaliku ja rahvusvahelise eraõiguse eristamise tähtsus eelkõige riigi piiratud immuniteedi doktriini kohaldamises. Artiklis selgitatakse riigi immuniteedi olemust, käsitletakse rahvusvahelise avaliku ja rahvusvahelise eraõiguse eristamise aluseid ning rahvusvahelise avaliku ja rahvusvahelise eraõiguse eristamist piiratud immuniteedi printsiibist lähtuvalt. Käsitletakse rahvusvahelise avaliku ja rahvusvahelise eraõiguse eristamist ajaloolises plaanis, samuti riigi immuniteedi teket ning selle doktriini kujunemist. Peatudes rahvusvahelise avaliku ja rahvusvahelise eraõiguse eristamise alustel, selgitatakse vertikaalse ja horisontaalse eristamise põhimõtteid, samuti antakse ülevaade rahvusvahelise avaliku ja rahvusvahelise eraõiguse kokkupuutepunktidest. Käsitledes küsimust, kellele laieneb immuniteet, selgitatakse erinevaid riigiorganite kindlaksmääramise aluseid. Et piiratud immuniteedi printsiip põhineb acta iure imperii ja acta iure gestionis eristamisel, siis tutvustatakse artiklis lähtealuseid, millest tulenevalt riigi tegevust eristatakse. Kuna jurisdiktsiooni immuniteediga ei kaasne automaatselt täitmise immuniteet, siis selgitatakse eraldi täitmise immuniteedi kohaldamsie põhimõtteid.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse