Menüü

Kokkuvõte

Artiklis antakse lühiülevaade sellest, missugused on kostja poolt hagile vastamata jätmise ja poolte kohtuistungilt puudumise protsessuaalsed tagajärjed hagimenetluses esimese astme kohtus. Võrreldes kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, sätestab kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik selles osas põhjalikuma ja keerulisema regulatsiooni. Paljude allinstituutide osas täpsustab ja täiendab kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik varasemat seadustikku, muutmata seniseid põhimõtteid. Selgemini on reguleeritud kostja kohustus hagile vastata, kohtu kohustused seoses hagile vastuse nõudmisega ja poolte kohtusse kutsumisega.

Samas on ka põhimõttelisi muudatusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt pole pool üldjuhul kohustatud ilmuma kohtuistungile ning kui pool on olnud nõus kirjaliku menetlusega või asja arutamisega ilma tema osavõtuta, siis ei ole kohtul õigust kohaldada tema suhtes sanktsioone seoses kohtusse ilmumata jätmisega. Teiseks oluliseks muudatuseks on menetluse taastamise piirangute seadmine pärast seda, kui on tehtud tagaseljaotsus kostja kahjuks. Lisaks peab menetluse taastamist sooviv kostja maksma kaja esitamisel kautsjoni ja tema kanda jäävad menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse