Kokkuvõte

Õigusriigi üheks peamiseks tunnuseks on isiku kaitse riigivõimu omavoli eest. Kohtumenetluse puhul aitab kohtu omavoli vältida otsuse põhistamise kohustus – kohtuotsus peab olema kontrollitav. Kriminaalmenetluse seadustiku § 312 punkti 5 kohaselt peab kohtuotsuse põhiosa sisaldama ka süüdistatavale mõistetava karistuse motiive. See tähendab, et kohtuotsusest peab nähtuma, miks kohus pidas konkreetse isiku puhul kohaseks just mõistetavat karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral rõhutanud, et karistust puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ning nende osalinegi puudumine kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist.

Artiklis uuritakse, milline on maakohtute praktika karistuse põhistamisel (sh nii karistuse mõistmisel kui ka selle asendamisel või karistusest vabastamisel). Seejuures on keskendutud süstemaatilise varguse asjades tehtud otsustele. Vaadeldavaks ajavahemikuks on 2011. aasta. Juhusliku valiku meetodil tugineb käesolev artikkel 100 lahendile.

Aurori arvates võiks aktsepteerida seda, et süstemaatilise varguse asjades tehtud otsustes sisalduv karistuse mõistmise põhistus ei ole väga üksikasjalik, vaid põhineb trafaretsel skeemil ning selles tuuakse välja vaid peamised karistust mõjutavad asjaolud, sidudes need mõistetud karistusega. Samas ei tohiks trafaretne olla põhistus tervikuna. Autori arvates iseloomustab suurt osa käesoleva artikli jaoks läbitöötatud otsuseid aga just põhistuse trafaretsus ja üldsõnalisus.

• karistuse kohaldamine
,
• varavastased süüteod