Menüü

Kokkuvõte

Riigihankemenetlus on oma suure turumõju tõttu kaalukas abivahend otseselt mittemajanduslike ehk horisontaalsete poliitikaeesmärkide rakendamiseks. Hankijad võivad olla horisontaalsete eesmärkide edendamises eeskujuks, kuid mõjutada turgu ka tarbijatena, tekitades nõudlust teatud kaupadele või teenustele ning reguleerides seeläbi nende hinda ja kättesaadavust teistele turuosalistele.

Euroopa Liidu ühtse siseturu reeglid ning nende alusel kujundatud riigihankeõiguse aluspõhimõtted seavad horisontaalsete eesmärkide rakendamisele piirid. Horisontaalsete eesmärkide rakendamine riigihankemenetluses ei tohiks kaasa tuua ühtse siseturu killustumist, seetõttu ei tohi hankija sätestada hindamisreegleid, mis soosiksid pakkujaid tema subjektiivse valiku alusel. Tänaste reeglitega on keelatud konkreetse hankelepingu esemega mitteseotud kriteeriumite hindamine. Siiski ei välista ühtne riigihankeõiguse raamistik selliseid kriteeriume ning horisontaalseid kaalutlusi täielikult. Kohtupraktika viitab, et sellised hindamiskriteeriumid on lubatavad, kui tagatakse hankija diskretsiooni piiramine muul viisil.

UNICITRAL mudelseaduse eeskujul on võimalik kehtestada hankelepingu esemega mitteseotud kriteeriumite kasutamisele kolmetasandiline piirang.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse