Sulge
Reformatio
in peius (pööre halvemuse suunas) keeld on menetlusõiguslik põhimõte, mille
kohaselt ei või kohus raskendada isiku olukorda ainult tema enda või tema
kaitsja esitatud apellatsiooni alusel. Süüteomenetluses kohalduva põhimõttena
on reformatio in peius keeld leidnud Riigikohtu korduvate selgituste
näol kinnitust juba mitmekümnel korral.
Artiklis analüüsitakse
reformatio in peius keelu olemust ja antakse ülevaade selle
kohaldamisalast kriminaalmenetluses. Artikli fookuses on kolm erinevat
Riigkohtu lahendit, milles on reformatio in peius põhimõtte
kohaldamisala kitsendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2019. a
otsuses kriminaalasjas 1-17-11930 ei peetud reformatio in peius keelu
rikkumiseks karistuse suurenemist menetlusliigi muutumise tõttu. 24. septembri 2020.
a määruses asjas 1-20-5036 selgitati ja piirati reformatio
in peius põhimõtte kohaldumist vahistamismenetluses ning 18. detsembri 2020.
a määruses asjas 1-19-9021 raskendati süüteomenetluses tekitatud kahju
hüvitamise taotlust lahendades kaebaja olukorda, jättes ta enda kaebuse alusel
eelmises kohtuastmes väljamõistetud hüvitisest ilma, sest tema taotlust ei
loetud tähtaegseks. Eeltoodud lahendite näol tõstatuvad printsiibi seisukohalt
varem lahendamata küsimused sellest, milliste riivete puhul võib reformatio
in peius keelu kohaldamisala kitsendamist pidada proportsionaalseks ning
millist rolli evib see erimenetlustes, nagu lühimenetlus või
määruskaebemenetlus.