Kokkuvõte

Autorilepingu regulatsioon on autoriõiguse seaduses olemas alates selle jõustumisest 12. detsembril 1992. Suures osas olid algsed autorlepingu sätted n-ö õpetliku ja selgitava iseloomuga. Osa autorilepingu sätetest kuulus dogmaatiliselt pigem võlaõiguse valdkonda.

Autorilepingu norme autoriõiguse seaduses on korduvalt muudetud. Olulisemad autorilepingu regulatsiooni muudatuste paketid võib üldistatult jagada kaheks. Esimene seondub võlaõigusseaduse vastuvõtmise ja kehtestamisega. Teine kontseptuaalne autorilepingu regulatsiooni muutmise pakett seondub DSM-direktiivi vastuvõtmise ja rakendamisega riigisiseses õiguses.

Artikli fookuses on eelkõige DSM-direktiivi 3. peatükk, mis reguleerib autoritele ja esitajatele kohase ja proportsionaalse tasu tagamist. Sellest eesmärgist on kantud sätted seoses kohase tasu, teavitamiskohustuse, lepingu muutmise ja lõpetamisega, mida koos nimetataksegi kohase tasu tagamise põhimõteteks. Enne põhimõtete detailset käsitlust analüüsitakse artiklis nende isikulist ja esemelist kohaldatavust. Tegelikult seondub antud teemaga ka kohase tasu tagamise põhimõtete vaidluste kohtuväline lahendamine autoriõiguse komisjonis, kuid artikli piiratud mahu tõttu seda ei käsitleta.

Autorid tuginevad teema käsitluses peamiselt DSM-direktiivile, DSM-direktiivi kehtestavale autoriõiguse seaduse muutmise seadusele (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine), viimase seletuskirjale ja ettevalmistavatele materjalidele ning teaduskirjandusele.

• autoriõigus
,
• litsensileping
,
• kohustuse täitmine
,
• kohustuse rikkumine
,
• võlaõiguse üldmõisted ja printsiibid