Juridica lugejatele ja Eesti juristkonnale laiemaltki on kindlasti teada prof Ilmar Rebase stipendiumifondi asutamine 2001. aastal.^*1

Seoses professor Ilmar Rebase 90. sünniaastapäeva tähistamisega 4. augustil 2002 kuulutati välja stipendiumikonkurss magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele eesmärgiga tunnustada õigusteadusalast, eelkõige avaliku õiguse valdkonda kuuluvat uurimistegevust ja selle tulemusi ning toetada akadeemilisi õpinguid.^*2

28. oktoobril otsustas stipendiumifondi initsiatiivgrupi liikmetest moodustatud komisjon – Riigikohtu esimees prof U. Lõhmus, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan prof Kalle Merusk, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi liige prof Eerik Kergandberg ja allakirjutanu – määrata esimese stipendiumi summas 15000 krooni Andres Parmasele. Ühtlasi otsustati stipendium üle anda Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi (EAÕS) aastakoosolekul 29. novembril Tartus. Ilmar Rebase eestvõttel taaselustati ju EAÕS-i tegevus, mille esimeheks ta aastaid oli.

Esimene stipendiaat Andres Parmas

Andres Parmas on sündinud 3. juunil 1977. Ta lõpetas käesoleva aasta juunis Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning astus samas magistriõppesse. Alates 1999. aasta septembrist on Andres Parmas töötanud Riigikohtu õigusteabe osakonna peaspetsialistina, kus tegeleb ringkonnakohtute ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumide praktika märksõnastamise ja annoteerimisega, kuuludes Riigikohtu ja ringkonnakohtute otsuseid hõlmava elektroonilise kohtulahendite registri loomise töörühma.

Andres Parmase uurimisvaldkonnaks on rahvusvaheline kriminaalõigus, täpsemaks uurimisteemaks rahvusvahelise kuriteo kontseptsioon, süsteem ja rahvusvaheliste kuritegude probleem Eesti kontekstis. Et rahvusvahelise kriminaalõiguse probleemid on Eestis läbi töötamata, kavatseb magistrant jätkata ülevaate andmist eelkõige konkreetseid probleeme käsitlevate artiklite kaudu.

Andres Parmas on avaldanud soovi kasutada prof Rebase stipendiumi uurimistööks ja artiklite kirjutamiseks vajalike materjalide kogumiseks nii Freiburgis Max Plancki rahvusvahelise ja välisriikide kriminaalõiguse instituudis kui ka Haagis T.M.C. Asseri instituudis.

Seni on Andres Parmas avaldanud artikli Juridicas.^*3 Alates 2001. aasta kevadest on ta T.M.C. Asseri instituudi poolt välja antava rahvusvahelise humanitaarõiguse aastaraamatu korrespondent.

Andres Parmas on üliõpilaskorporatsioon Rotalia liige, Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liige ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse asendusliige.

Stipendiumifondi üks eesmärkidest toetada andekaid ja töökaid kraadiõppureid iga-aastaste stipendiumite väljaandmisega on käesolevaks aastaks seega täidetud. Ees ootab töö prof Rebase raamatukogu eksponeerimisel.

Kõigil neil, kellel on soov anda oma panus stipendiumifondi, on võimalus teha annetus sihtasutuse Eesti Õiguskeskus arveldusarvele nr 221017048795 Hansapangas. Kuldsponsori austava nimetuse pälvivad eraisikud, kes annetavad stipendiumifondi 10 000 krooni ja juriidilised isikud, kes annetavad 25 000 krooni. Hõbesponsoritena jäädvustatakse eraisikud, kes annetavad 7000 krooni ja juriidilised isikud, kes annetavad 15 000 krooni.

Senine töö on vilja kandnud. Rohkem kui 300000 krooni stipendiumifondi vahendeid võimaldab luua Tartu Ülikooli Sihtasutuses eraldi prof Rebase stipendiumifondi. Tartu Ülikooli vilistlased tõestasid, et peavad auasjaks toetada haridust ja teadust kõrgkoolis, mille nad on lõpetanud. Tänu kõikidele stipendiumifondi toetajatele!

Autorist:

Peep Pruks on sihtasutuse Iuridicum juhataja.

Märkused:

^*1 Stipendiumifondi asutamise kohta vt Juridica, 2001, nr 4 ja 8.

^*2 Prof Ilmar Rebase stipendium. – Juridica, 2002, nr 5, lk 351.

^*3 A. Parmas. Inimsusevastased kuriteod rahvusvaheliste kriminaalkohtute käsitluses. – Juridica, 2002, nr 5, lk 321-329.

• Info
• õigusharidus