Kokkuvõte

Üha enam võidab poolehoidu erinevate kohtuväliste (-eelsete) tsiviilvaidlusi lahendavate institutsioonide loomine ja rakendamine. Eestis tegutseb mitmeid institutsioone, kes lahendavad tsiviilvaidlusi, ennetavad neid või kellele on vähemalt õigusaktiga selline pädevus antud. Viimastel aastatel on nii seaduse tasandil kui ka praktikas erinevate komisjonide jms struktuuride loomine olnud eriti hoogne. Argumentidena nende kasuks on toodud reeglina vaidluste kohtus lahendamise aeganõudvus ja kulukus. Praktikas on vaidlusi kohtuväliselt lahendavad institutsioonid oma elujõulisust näidanud – nendes lahendatavate vaidluste arv on märkimisväärne.

Artiklis antakse lühiülevaate tuntuimatest kohtuvälise vaidluse lahendamise organitest Eestis, näidates ära nende tegutsemise alused, tegutsemisvaldkonna ja üldise pädevuse vaidluse lahendamisel. Ülevaatele järgneb analüüs nende organite paiknemise kohta Eestis õigussüsteemis. Seejuures kõrvutatakse nende pädevust kohtute omaga ning omavahel, samuti arutletakse sellise õigusemõistmise võimalike karide üle. Autor tõstatab mitmeid selliste organitega tegevusega seotud küsimusi ning hindab nende organite plusse ja miinuseid.

• töövaidlus
,
• õigusemõistmine
,
• Advokatuur
,
• Täitemenetlus
,
• üürileping
,
• Tarbijakaitse
,
• kindlustus
,
• autoriõigus
,
• patent
,
• kaubamärk
,
• Õiguskantsler
,
• kollektiivsed töösuhted
,
• Meditsiiniõigus
,
• arbitraaž
,
• väärtpaberiturg
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• vaidluste kohtuväline lahendamine
,
• Euroopa Liit