2009. aastal jõustunud töölepingu seadus (TLS) sündis majandusliku madalseisu ajal, millest on eriti tugevalt puudutatud töösuhted ning kogu ettevõtlussektor. Finantskriis on põhjustanud hulgaliselt ...

Aegumistähtaegade olulise lühendamise tõttu 2002. aastal on nõuete aegumise teema muutunud Eestis varasemast oluliselt aktuaalsemaks. Aegumise katkemise ja peatumise regulatsioon tsiviilseadustiku üldosa ...

Käesoleva artikli aluseks oleva, artikli autori tehtud empiirilise uuringu puhul, mis on üks osa laiemast uurimistööst, keskenduti pankrotimenetluse eesmärkide kompleksi kitsalt majandusliku aspekti uurimisele ...

Artikkel annab ülevaate esinduse regulatsioonist Venemaa Föderatsiooni tsiviilkoodeksis. Autorid peatuvad esinduse tunnustel, selgitades kehtivat õigust ning olles kohati kriitiline teiste õigusteadlaste ...

Nagu praegu kehtivas, nii ka 1. juulil 2009 jõustuvas uues töölepingu seaduses kehtib põhimõte, et tööandja võib töölepingu üles öelda vaid seaduses sätestatud alustel. Alus töölepingu ülesütlemiseks majanduslikel ...

...olla alati parimad (isegi kui nad on seaduslikud). Maksejõuetusõiguses on väärtuspõhimõteteks varade õiglase jaotamise...

Kui Eesti ajaloos esimene oma pankrotiseadus 1992. aastal vastu võeti, oli selge, et oma kogemuste ja kohtupraktika tekkimise ning arengu käigus tuleb hakata pankrotiseadust aeg-ajalt täiendama ja parandama ...

Majanduslikult raskete aegade saabumisel on elavnenud diskussioon saneerimismenetluse vajalikkuse üle Eestis. Meie maksejõuetusõigusele heidetakse ette, et see on suunatud üksnes ettevõtte likvideerimisele ...

...muuta. Täpsemalt nägi professor Varul oma ettekandes „Maksejõuetusõigus Eestis: senine areng ja edasised perspektiivid“ vajadust...... muuta. Täpsemalt nägi professor Varul oma ettekandes „Maksejõuetusõigus Eestis: senine areng ja edasised perspektiivid“ vajadust...

...ex post seisukohalt võib see olla aga halb idee. Maksejõuetusõigus peab tagama õige suhte transaktsioonikulude ja oodatava tulemuse......mahukas, et nende lähem analüüsimine siin on võimatu. Maksejõuetusõiguse eesmärgiks peaks olema eelkõige juriidiliste võimaluste loomine...

Mitte ükski menetlus (sh pankrotimenetlus) ei saa toimuda ilma kuludeta. Kui soovitakse ebaõnnestumisi menetleda avalikult ja kindlas korras, tuleb aktsepteerida ka pankrotimenetluse kulusid, mistõttu ...

Alati on olnud ja saavad olema sellised võlgnikud, kes püüavad toimetada oma veel alles olevat omandit võlausaldajate käeulatusest välja, mis väljendub kõige erinevamates võlausaldaja suhtes ebalojaalsetes ...

Käesolev artikkel käsitleb Euroopa Liidu õiguse ja Eesti riigisisese õiguse üht kokkupuutepunkti – piiriüleseid maksejõuetusmenetlusi. Majanduse globaliseerumise tõttu on probleeme tekitanud olukord, kus ...

Panga pankroti tagajärjeks võib olla märkimisväärne kahju mitte ainult pangandussüsteemiga otseselt kokkupuutuvatele isikutele nagu aktsionärid, investorid ja võlausaldajad (eelkõige hoiustajad), vaid ...

4. oktoobril 2007 toimus Tallinnas hotelli pankrotiseaduse XV aastapäevale pühendatud konverents. Artikkel annab ülevaate konverentsil räägitust. 4. oktoobril 2007 toimus Tallinnas hotelli Radisson ...

Viieteistkümne aastaga, mille jooksul Eesti on taas oma riigi õigussüsteemi arendanud, on palju saavutatud: meil on hea ja toimiv põhiseadus, põhimõtteliselt kõik õigusharud on süsteemselt reformitud, ...

Debattides pankrotiõiguse vajalikkuse ja eesmärkide üle on olnud üheks keskseks küsimuseks ka pankrotiseaduse võimalik laiem sotsiaalne ja kollektiivne eesmärk, mis vastandub eesmärgile saavutada pankrotiseaduse ...

Artiklis tutvustatakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt 29. mail 2000 vastu võetud ja 31. mail 2002 jõustunud maksejõuetusmenetluse määruse nr 1346/2000 järgi juriidiliste isikute esmase pankrotimenetluse algatamisega ...

Pankrotimenetlust viib läbi pankrotihaldur, kellel on õigus selle eest tasu saada pankrotivara arvel ja kelle tasu kinnitab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel. Lisaks pankrotihaldurile on ka ajutisel ...

Kõikides õigussüsteemides on sätestatud alused, mille korral tehing on tühine. Kuna praktika on näidanud, et seaduses loetletud konkreetsetest alustest ei piisa, et tagada kõikide tehingute tühisus, mis ...