Kokkuvõte

Pankrotiõigus on keeruline valdkond, mis hõlmab paljusid osapooli (võlgnik, võlausaldajad, võlgnikule kuuluva ettevõtte töötajad jt). Erinevalt tavalisest võlasuhtest on pankroti korral tegemist multiplitseeritud võlasuhtega võlgniku ja võlausaldajate vahel ning võlausaldajate endi vahel. Pankrot saab mõistetavaks oma eesmärkide kaudu. Eesmärgid määravad pankrotiseaduse otstarbekuse tingimused ehk selle, milline pankrotisüsteem oleks turumajanduse puhul kõige sobivam. Eesmärgid on tavaks muuta eesmärkideks-põhimõteteks, et nad muutuksid samaväärseteks teiste õiguspõhimõtetega.

Autor jagab pankrotiõiguse erinevad põhimõtted sihtpõhimõteteks, väärtuspõhimõteteks ja menetluspõhimõteteks. Sihtpõhimõtteid tutvustades peatub autor prognoositavuse, kulude efektiivsuse ja rehabiliteerimise põhimõttel. Väärtuspõhimõtete juures avatakse varade õiglase jaotamise, võlausaldajate võrdsuse, võlgniku kaitse, võlgniku erapooletu kohtlemise, menetlusliku minimaalkaitse ja läbipaistvuse põhimõtete sisu ning vaadeldakse nende avaldusvorme. Menetluspõhimõtetest peatutakse kollektiivsuse, asjaosaliste ärakuulamise, kiiruse ning kolmanda isiku kaitse põhimõtet. Autor rõhutab, et pankrotimenetluses on oluline saavutada tasakaal eri põhimõtete vahel.

• Maksejõuetusõigus