Menüü

Tulemused võtmesõna otsingule: "Maksejõuetusõigus"

Selgitavaid märkusi Pankrotiseadusele
Paul Varul
1993 3, Lk 52 - 52
(Algus „Juridicas“ nr. 1 ja 2) Pankrotimenetluse organid Pankrotimenetluse organiteks on kohus, võlausaldajate üldkoosolek, pankrotitoimkond ja haldur. Pankrotitoimkonnal on vaid järelevalvefunktsioon ...
Selgitavaid märkusi pankrotiseadusele
Paul Varul
1993 2, Lk 30 - 30
(Vt. Ka „Juridica“ nr. 1 lk. 6-7) Pankroti väljakuulutamise tagajärjed. Pankroti väljakuulutamise peamiseks eesmärgiks on võlgniku vara müük võimalikult kalli hinnaga, võlausaldajate nõude väljaselgitamine ...
Pankrotikuriteod
Uno Lõhmus
1993 2, Lk 31 - 31
1. juunist 1992. a. kehtimapandud Kriminaalkoodeksi uus redaktsioon (RT 1992, nr. 20, art. 287) sisaldab kaks pankrotikuritegu, millised on paigutatud majandusalaste kuritegude peatükki. Tõsi, kriminaliseeritud ...
Selgitavaid märkusi pankrotiseadusele
Paul Varul
1993 1, Lk 6 - 7
1. Mida pankrot endast kujutab, millal tuleks ta välja kuulutada. Pankrotiseadus, mis võeti vastu 10. juunil 1992. a. ja hakkas kehtima 1. septembrist 1992. a. (Riigi Teataja, 1992, nr. 31, art. 403) ...
Pankrotiasjade kohtumenetluse probleeme
Malle Seppik
1994 1, Lk 18 - 19
Peatun vaid mõningatel kohtumenetluse probleemidel, mis pankrotiasjade lahendamisel üha uuesti esile on kerkinud. 1. Pankrotiavalduse esitamine PS on meil kehtinud peaaegu poolteist aastat. Selle ...
Pankrotiga seotud kuriteod
Uno Lõhmus
1994 1, Lk 21 - 23
Kohus kuulutab välja pankroti, kui on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse ja leidnud, et võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, või näeb võimalusi vara tagasivõitmiseks. Pankrotimenetluse ...
Finantsanalüüs pankrotimenetluses
Toomas Haldma
1994 1, Lk 25 - 27
Pankroti majanduslike aspektide mõtestamise ja vastumeetmete leidmise oluliseks vahendiks peab kujunema ettevõtte finantsseisu objektiivne analüüs. Seda nii pankroti ärahoidmisel kui ka pankrotimenetluses ...
Selgitavaid märkusi pankrotiseadusele
Paul Varul
1994 1, Lk 2 - 13
1. Üldised märkused. Pankroti olemus (Pankrotiseaduse I peatükk) Pankrotiseaduse (edaspidi PS) koostamisel on eeskujuks võetud päris paljude riikide seadusi, kõige tähtsamaks aluseks oli Rootsi pankrotiseadus ...
Pankrotihaldur
Uno Lõhmus
1994 1, Lk 13 - 16
PS ei soodusta professionaalsete pankrotihaldurite teket, kuna seab piirid osalemisele mitmes pankrotimenetluses korraga. Üks isik ei või üheaegselt olla haldur rohkem kui kolmes pankrotimenetluses (§29 ...
Koja katus peab juba vett
Tiina Mitt
1994 1, Lk 28 - 28
Aasta on möödunud sellest päevast, mil esimesed pankrotihalduri kutsetunnistuse omandanud isikud pidasid vajalikuks koonduda ühise katuse alla ja asutasid selleks Eesti Pankrotihaldurite Koja (edaspidi ...
Eesti Pankrotihaldurite Koda

1994 1, Lk 28 - 29
Põhikiri 1. Üldsätted 1.1. Eesti Pankrotihaldurite Koda (edaspidi EPK) on pankrotihalduritena tegutsevate isikute vabatahtlik, mitteriiklik ja kasumit mittetaotlev sõltumatu kutseühendus. 1 ...
Eluruumide erastamine
Herbert Sepp
1995 5, Lk 216 - 221
Eluruumide erastamine on alanud ning jätkub täie hooga. See kinnitab, et eluruumide erastamiseks vajalik põhiline normatiivne baas on loodud ja funktsioneerib. Eluruumi üürilepingu alusel kasutatavaid ...
Pankrotihaldurid

1995 5, Lk 223 - 223
Info Pankrotihaldurite kvalifikatsiooninõukogu otsusega nr. 17 19. maist 1995. a. on omistatud pankrotihalduri kvalifikatsioon1. Ilmar Aavakivi 8-22-530-148 8-27-434-068 2. Jane Abroi 8-27-470-042 3 ...
Tartu Ringkonnakohtu kohtupraktikat

1995 2, Lk 74 - 74
. . . tsiviilasjades Tartu Linnakohtu 6. juuni 1994. a. määrusega lõpetati pankrotimenetlus Tartu Lihakombinaadi avalduses ASD „Lemy“ vastu raugemise tõttu pankrotiseaduse § 15 lg.1 p. 2 alusel, kuna võlgnikul ...
«eelmine lehekülg  1  2  3  4  järgmine lehekülg»