Kokkuvõte

Debattides pankrotiõiguse vajalikkuse ja eesmärkide üle on olnud üheks keskseks küsimuseks ka pankrotiseaduse võimalik laiem sotsiaalne ja kollektiivne eesmärk, mis vastandub eesmärgile saavutada pankrotiseaduse kaudu üksnes õiglane ja mõistlik otsus eraõiguslike ja võistlevate huvide vahel. Tänapäeval on maailmas üldtunnustatud arusaamine pankrotimenetlusest kui menetlusest, mis toimub nii kohtuliku kui ka kohtuvälise menetlusena võlausaldajate ja kohtu järelevalve all. Arusaamine sellest, et pankrot on pelgalt eraõiguslik probleem ja võlgniku vara jagamine tema võlausaldajate vahel on üksnes nende omavaheline asi, on viimaste sajandite jooksul oluliselt muutunud.

Eestis on pankrotimenetluse ja selle järelevalveorganisatsiooni efektiivsuse küsimus muutunud aktuaalseks viimastel aastatel seoses uue pankrotiseaduse vastuvõtmisega. Järelevalveorganisatsioon laienes – lisandus riiklik järelevalve Justiitsministeeriumi kaudu, samas aga rõhutati üldnormiga ka kohtu järelevalvekohustust pankrotimenetluse seadusliku läbiviimise üle. Sellise täienduse tingis asjaolu, et ka Eestis on probleemiks võlausaldajate endi poolt teostatava järelevalve suutlikkus tagada seaduslik ja efektiivne pankrotimenetlus ning kõigi pankrotimenetluse eesmärkide saavutamine.

Artiklis käsitletakse pankrotimenetluse eesmärke ja uuritakse, kas ja kuidas saab kohtulik järelevalve olla abiks nende eesmärkide saavutamisel.

• Maksejõuetusõigus
,
• järelevalve ja kontroll