4. aasta 1. Harri Beekmann 2. Angelika Berg cum laude 3. Rainer Eidemiller 4. Maidu Kaasik 5. Kristina Kadak 6. Priit Kama 7. Indrek Kasela 8. Veli Kraavi 9. Andres Kuusk 10. Toomas Laanemaa 11 ...

Ükski nähtus ega protsess ei toimi ühiskonnas üksi, iseseisvalt. Ikka leidub teisigi nähtusi ning protsesse, mis esimestega ajaliselt ühes ruumis liiguvad nagu ajaloo– ja äratuskella seier, nagu sünd ja ...

Vastu võetud Riigikohtu üldkogu istungil 4. mail 1994.a. I. ÜLDSÄTTED 1. Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi jõustunud kohtulahendeid kassatsiooni korras, samuti kohtulahendite ...

Riigikohtu õigusteabe osakond on loodud Riigikohtu infokeskusena, kuid ta võiks kujuneda ka kogu vabariigi kohtusüsteemi teabebaasiks. Osakonnas on sisuliselt kaks andmebaasi ja lähtuvalt sellest ...

Tartu Ringkonnakohus Ago Kutsar Mati Kartau Henn Jõks Peeter Jerofejev Hele–Kai Remmel Ott Järvesaar Aarne Sarjas Andra Pärsimägi Tiit Lõhmus Viivi Sepp Tartu Ringkonnakohus Ago Kutsar Mati ...

Vestlusringis olid Forum Academicum Inter Nationes Roela asutajaliikmed dr. iur. Peter–Friedrich Krienitz (PFK) Hamburgist, Andrus Miilaste (AM) Tartust ning Juridica toimetaja Anne Kalvi (AK). AK: ...

Järgides õigusnorme, valides mitme alternatiivse käitumisvariandi vahel või arutledes endamisi, kuidas on lubatud või kuidas ei ole lubatud toimida, ei mõtle me sellele, kuidas meie valiku tegemist mõjutab ...

Ilmselt ei teki ühelgi juristil raskusi õiguse mõiste defineerimisega, kuid teisest küljest saab õigust kui inimühiskonnaga kaasas käivat nähtust käsitleda mitmes tähenduses. Õigusest räägitakse peamiselt ...

11. novembril 1992. a. võttis Riigikogu vastu autoriõiguse seaduse (edaspidi AÕS, RT 1992, 49, 615), mille üheks eesmärgiks on luua autoritele soodsad tingimused teoste loomiseks ja kasutamiseks. Enamasti ...

Ühiskond eeldab alati teatud käitumisreeglite olemasolu ja sotsiaalset kontrolli nende täitmise üle. Kuid nende reeglite olemasolu ei tähenda veel, et kõik tekkivad, muutuvad ja lõppevad ühiskondlikud ...

Käesoleva numbriga alustab „Juridica“ oma teist ilmumisaastat. Usun, et esimese aastaga ei ole me lugeja lootusi petnud - ilmus kavandatud 6 numbrit, peamiseks suunaks uute seaduste ning eelnõude selgitamine ...

Põhikiri 1. Üldsätted 1.1. Eesti Pankrotihaldurite Koda (edaspidi EPK) on pankrotihalduritena tegutsevate isikute vabatahtlik, mitteriiklik ja kasumit mittetaotlev sõltumatu kutseühendus. 1 ...

Aasta on möödunud sellest päevast, mil esimesed pankrotihalduri kutsetunnistuse omandanud isikud pidasid vajalikuks koonduda ühise katuse alla ja asutasid selleks Eesti Pankrotihaldurite Koja (edaspidi ...

Õigusteaduskonna värske „ajalooraamatu“ lehekülgedel leidis märkimist 1994. aasta 27. jaanuar. Sel õhtul kella poole viie paiku anti õigusteaduse magistri teaduslik kraad Toomas Anepaio'le. Mag. iur ...

...Info = november 1995ÜLDKÜSIMUSED Auväärt, Lembit. Õigusteadmisi...

Tänapäeva elu on kiire muutuma. Juristid vaatavad elumuutustele enamasti läbi oma vaatevinkli: jälle võeti vastu uus seadus, jälle muudeti mõnda olulist õigusakti. Paraku ei saa me silmi kinni pigistada ...

30. novembril 1995. a kell 12.15 toimus ülikooli kohviku rektori saalis taas õigusalase õppekirjanduse esitlus. Seekord oli esitlejaks Eesti õiguse ajaloo õppetool, esitletavaks Hans Hattenhaueri ...

...Info = oktoober 1995ÜLDKÜSIMUSED Alatalu, Toomas. Kas...

Olen kunagi lugenud mõttetera, mis väidab, et pole olemas midagi praktilisemat kui hea teooria. Minu mäletamist mööda ütles need sõnad keegi reaalteaduste tundjatest. Samas kehtib see vähemalt minu arusaamist ...

= Keskuse ülesanded Eesti Õigustõlke Keskus loodi selleks, et tagada valitsusasutustele seaduste heatasemeline tõlge nii eesti kui ka inglise keeles. Keskus avas oma uksed 4. septembril 1995. a Meie ...